Archive for the ‘tööelu’ Category

26 aug.

Koolitusimine

Posted by Karuema in akadeemiline, õppimine, söök, tööelu.

Heh, sain täna maigu suhu ka sellest, kuidas koolitumine soomes käib – meile oli organiseeritud öppeaasta alguse puhul nn arengupäev ja teemaks oli üliöpilaste juhendamine, eriti personaalsete öppelaanide koostamise juhendamine. 

Kogunesime kell 12 siis köik Lyhtysse – Alvari Aalto poolt plaanitud ja disainitud väike koosviibimise majake meie ülikooli peakampuses. Osakonna kulul anti löunat ja hiljem ka kohvi ja kooki. Ja see tösiasi oli muidugi üks motivaatoreid, mis inimesi kohale meelitas. No väike kohustus nagu sinnajuurde siiski ka – vabatahtlikult sunniviisiline üritus seega.

Löunasöök oli puhas taimetoit – ilmselgelt üksteisega sarnaneda püüdva puheveiestinta öppetooli diktaat (see on hämmastav, kuidas kellegi ees pugemiseks sellega isegi samasugust sööki sööma hakatakse, nagu meil seal puhujate juures juhtunud on), millele ka meie osakonnajuhataja Pertti lihtsalt allub, sest tema naine (eksdekaan) ju selles üksuses tööl. Söögi nimi oli köögivilja kiusatus. Istusime körvuti kultuuridevahelise kommunikatsiooni öppetooli assistendi Riitaga ja tödesime, et soome köögis need kiusatused peaksid ju eriliselt hörgud, lausa vastapandamatud söögid olema… Aga vöta näpust. Selle roa söömine oli rohkem kiusamine kui kiusatus… Pugistasime Riitaga oma keeleleidude üle naerda ja söime siiski taldrikutäie seda väidetavat tervislikku löga. Tasuta anti ju, ja kui see veel tervislik ka on, mis siis ikka viriseda.

Ja siis algas peale koolitus. Kaks pedagoogikaosakonna inimest olid tulnud meile rääkima, kuidas tudengeid juhendada. Mulle tundus, et meie omast arust eriti körgete pedagoogiliste oskustega kolleegid puheveiestinnast olid natuke nagu sarkastilised vöi ehk üleolevad. Aga vöib olla see ainult tunuds mulle. Repliigid olid küll muidugi sellised, et kohati tundus, et püütakse nömeda asja juures asist nägu teha.

Noh kui nüüd asualt öelda, siis see teooriaosa oli natuke nadi küll… Hiljem muidugi vöttis koolitatav poruka juhtimiseohjad enda kätte ja unustati koolitajad päriselt. Sellest osast muidugi oli kasu niipalju, et lepiti kokku, mismoodi meil sügisel see personaalsete  öppimisplaanide tegemine koos  tudnegitega siis toimuma hakkas, ja minul kui sel aastal esimest korda asjaga tegelejale oli see küll kasulik jutt.

Imestan vaid, et muudes öppeainetes ikka professorid ka osalevad sellistes lihtsates ülikooli töödes ja tegemistes, meil on aga nii, et Hollandlane on nüüd ainult omi projekte vedamas ja isegi magisatritudengeid sel semestril endale ei vöta. Selle vörra peavad muidugi teised rohkem tööd tegema…

21 aug.

Avapauk oli magus

Posted by Karuema in akadeemiline, isiklik, Jyväskylä, tööelu.

Noh nii nagu tavaliselt, oli selgi nädalal uue öppeaasta alguse puhul osakonna koosolek mustikakoogi ja kohviga. See ei ole isegi enam naljakas, kuidas sommid kohale sumisevad kui kellegi teise kulul kohvi ja kooki antakse. Meie avakoosoleku osavött oli lausa nii massiline, mida vanemad olijad enam ei mäletagi ja isekohad löppesid ja hilinejad pidid toole juurde orgunnima. 

Millest siis koosolekul räägiti? Igast asju, tutvustati uusi tulijaid ja tuletati meelde, kes vanadest veel alles on 🙂 Meie Hollandlane töstatas seagripi teema. Sommid vaevu suutsid naeru pidada, kui Hollandlane küsis, et kas meil on läbi möeldud, kuidas me haigestunud evakueerime. Ja siis meie Pioneeriaktivist pidas vajalikuks kohe lisada, et tema abikaasa töökohas (kooliöpetaja) on spetsiaalne tuba haigestunute isoleerimiseks. Selle jutu peale oli veelgi raskem naeru tagasi hoida, vöisid aimata vaid muigel suunurki, sest sommid oma pöhiolemuselt on ju poliitiliselt korrektsed ja poliitiliselt äärmiselt ebakorrektne oleks seagripi üle naerda 🙂

Siis räägiti veel rahast. ja olukord on selline, et meie osakonna rahaline seis on hea. Oodatakse ideid, kuidas raha mönusasti kulutada. kah tore uudis muidugi, eriti mujal lendlevate raha kärpimise uudiste taustal. Seda juttu siin kirjapannes tundun endale lausa pühaduseteotajana, sest köigil teistel on raske, aga meie supleme eurodes. Lisaks veel – kevadel pandi palka ka juurde … Palun ärge mind nüüd lööge… asi on tegelikult isiklikust rikastumisest palju tösisem – eelmisest lamast tulid soomlased sedasi välja, et panid oma Nokia tuksuma ja selle eeldus oli, et haridusest raha ei kärbitud. Nüüdses lamas on sama plaan – hariduse kallale ei minda ja riik püüab anda inimestele tööd sellega, et on aktiviseerinud infrastruktuuri tehtavaid investeeringuid. Tulge ja proovige praegu lahtist Jyväskyllä söita – ainult üks üles tuhnitud sigade songermaa vötab teid vastu. Aga påole häda, parema tuleviku nimel kannatame ära köik.

Sedasi siis, magusat uut kooliaastat teilegi 🙂

29 veebr.

Pea meeles, teiste häirimine ei kuulu hea töökeskkonna juurde

Posted by Karuema in tööelu.

Täna saadeti meile peamajast sellised kenad bukletikesed, kus tuletatakse meelde, et teiste häirimine ei kuulu hea töökeskkonna juurde…Vat nii. A4 lk tihedalt täis kirjutatud, mismoodi see, kui keegi meid segab, meie töötulemusi kahjustab.
Igatahes väga asjakohane. Plaanin selle teksti meile koridori seinte peale kleepida, nagu lendlehe. Sest vahetevahel ja üsna sageli on meil koridori peal selline lärm, et süvenemist vajavat tööd küll teha ei saa – kuigi istun omas kabinetis ja peaks ju köik korras olema…
Ja siinkohal ei saa kurbusega meenutamata jätte, milline hullumaja oli meil Tartus ajakirjanduse osakonnas, kus enamvähem köik koos ühes toas istusid. Sisulise akadeemilise töö tegemine ei tulnud seal köne allagi…Aga meil boheemlastel oli vöimalus koju tööle minna. Meie osakonna tugisammas, “tugitooli” inimesed pidid aga selles müras päevi veetma. Imestan, et nad siiani veel nii hea tervise juures on ja töövöimelised…(pilt on pätsatud sots min kodulehelt)

EDIT: Vastu tulles rahva soovidele, möningatesse detailidesse minek…
1. meil on näiteks personaliosakonnas inimene, kes tegeleb töötajate vördse kohtlemise problemaatikaga, lisaks tavalisele töökaitse spetsialistile…Ja Medivire meeskond on meditsiinilise ja psühholoogilise poole pealt kaasatud – sel nädalal oli meil osakonna koosolek psühholoogiga – arutati kollektiivi mikrokliimat, näiteks. Aga see on asja korralduslik külg…
2. seadusedga ka asjad paika pandud – työturvallisusseadus, vördöiguslikkuse seadus, meeste ja naiste vördöiguslikkuse seadus…
3. Leidsin materjalid ka internetist: LOE SIIT

4 veebr.

Vahel on natuke häbi ka

Posted by Karuema in eesti asi, tööelu.

olla eestlane…
Üks kolleeg oli nädalavahetusel olnud kokkusaamisel, kus ka eestlased olid olnud…Ja osad olid jätnud oma löunasöögi arved maksmata… sealhulgas kaks eestlast…vöib olla nad said asjast niimoodi aru, et selle kokkusaamise finantseerimisel nii oligi möeldud, kuid asi jäeti täpsustamata, ja nüüd oli nii, et minu kolleeg maksis eestlaste maksmata jäänud arved, kuna oli viimane, kes lahkus, ja oli ka kokkusaamise korraldaja…
Ja veel, kolleeg oli ka natuke kurb, sest ürituse löpetamine jäi sedasi, et köik jooksid laiali, mujale…
No mis mulje sedasi eestlastest siis jääb, kui nad sedasi tegutsevad?
Minule jäi natuke kohtlaste, mühaklike, hoolimatute ja kommunikeerida eriti mittesuutvate inimeste mulje neist eestlastest…Ja häbi oli ka kolleegi ees…Selline tunne, nagu oleks ise sedasi tema suhtes käitunud…

11 jaan.

Absurdseid tahke Soome elust

Posted by Karuema in soome eri, tööelu.

Täna sain tudengilt sellise kirja…
Olen ilmoittautunut ….-kurssille, joka alkaa ensi
viikon torstaina. Korpista selvisi, että luennot loppuvat 21.2. ja
kotitentin (exam essay) palautuspäivämäärä on viimeistään 30.3.
Olen varmaan maininnut jo aikaisemmin, että olen sopinut …. kanssa,
että menen sinne puoleksi vuodeksi vuorotteluvapaasijaiseksi. Jotta voi
olla vuorotteluvapaasijainen, täytyy olla työtön. Opiskelija pystyy
jäämään työttömäksi, jos keskeyttää opintonsa vähintään vuoden ajaksi.
Opinnot täytyy keskeyttää ainakin 30 päivää ennen työn alkua. Työt voisi
aloittaa 1.3. tai viimeistään 26.3. Tämä tarkoittaa sitä, että minun
tulisi keskeyttää opinnot tammikuun lopussa tai viimeistään kaiketi 22.2.
Olisin halunnut suorittaa … -kurssin tänä vuonna,
mutta se ei taida aikataulujen takia onnistua, sillä siinä tapauksessa
minun tulisi palauttaa exam essay samana päivänä kuin kurssi loppuu.
Ongelmana on nyt se, että en taida pystyä suorittamaan kurssia myöskään
vuoden päästä, koska opinnot täytyy keskeyttää tasan vuodeksi. Jos siis
keskeytän opinnot esim. 31.1.2008, voin ilmoittautua kursseille 31.1.2009.
Tuolloin ……-kurssi on jo alkanut ja täynnä, joten
en pysty silloinkaan menemään kurssille. Tämä tarkoittaisi sitä, että
voisin suorittaa kurssin vasta vuonna 2010. En kuitenkaan haluaisi
viivyttää valmistumistani noin pitkälle, joten en näköjään pysty ottamaan
…tarjoamaa paikkaa vastaan vai olisiko sinulla neuvoja, miten voisin
suorittaa kurssin tänä tai ensi vuonna?
Igatahes, minu kui eestlase jaoks ei oleks see probleem, et ma täpselt kuu aega ei ole olnud töötu, ehk siis selle viimase kuu jooksul enne tööle asumist olen teinud ühe koolitöö…ja mitte lebanud kodus töötuna, jalad seinal…
No on ikka jah seaduskuulekad need sõbrad sommid…Ja mida ma talle siis vastan nüüd? ja tegelt, kui on kirjas, et viimane kuupäev on 30.03, siis kuskil pole ju kirjas, et ta ei või seda varem esitada, seda tööd?ja ise ta selle peale näiteks ei tule, vaid saadab mulle sellise pika kirja…

13 dets.

Reedene rõõm…ja…

Posted by Karuema in naljakas, tööelu.

9 dets.

Totude kolmainsus – eestlane, kurttumm ja sotsioloog – juhatas vägesid

Posted by Karuema in elustiil, soome eri, tööelu.


Täna oli meil nn üleülikooliline eksamipäev jälle, ja kõik kes veel ei ole professorid, olid valvama kamandatud. Peamajas kolm saalitäit õppureid erinevates ainetes, valdavalt raamatute põhjal eksameid sooritamas. Meie saalis oli ligi sada, kõrval ligi 200 tudengit jne.
Protseduur näeb ise välja selline, et eksamiruumi ukse peal kaks valvajat kutsusvad tudengeid, kes eelnevalt on aplikeerunud eksamile, täites pruuni ümbriku, saates selle õppejõule,ja kuhu siis õppejõud neli päeva enne eksamit paneb sisse küsimused,eksamiruumi sisse. Igaüks saab oma küsimused pruunis ümbrikus. Kolmas valvaja eksamiruumis sees, jälgib, et kõik istuksid vahedega, jätaksaid oma kotid jm kraami endast eemale, ja jääksid rahulikult ümbrikute avamise momenti ootama. Siis kui kõik näod oma ümbrikud kätte on saanud, antakse luba need avada. Tahvlile kirjutatakse eksami alguse aeg ja lõpu aeg, ja aeg, mil esimest korda saab minna vetsu(poole tunni pärast). Hilinejaid võib vastu võtta, kuni esimene sama aine eksamitöö on ära andmata. Vetsu saab minna ainult koos järelvaatajaga, töö esitamisel tuleb oma isikut tuvastada pildiga dokumendiga.Vat selline värk siis.
Ja alguses, nn eksami valvamise esimeses vahetuses (10st 12ni)on tavaliselt ka sellist väikest asjaajamist, et mõni õppejõud pole küsimusi pannud, või on unustanud, siis tuleb õppejõule helistada ja küsimusi nõuda, ja siis on veel igasugu eri juhtumeid.
Meil oli täna selline absurdne juhus, et meie eksamiruumis kirjutasid omi töid ka kurttummad – jah, meil õpivad kurttummad, ja teevad seda viipekeeles. Meil on isegi viipekeele eriala ülikoolis. Ja seetõttu, et viipekeelt vajavad tudnegid olid meil, oli ka üks eksamivalvajatest viipekeelega inimene. Noh lisaks olin mina, rumal välismaalane, kes nagunii paljudest asjadest aru ei saa, ja üks hull sotsioloog, kes kõike kogu aeg üritas korraldada ja tähestikulisse järjekorda seada, aga tegelikult ei saanud ta asjadest üldse aru, ja haises suitsu järele, sest käis kogu aeg õues tossamas…
Niisiis, see huvitav seltskond valvamas veelgi huvitavamat seltskonda eksamilisi. Oli igasuguseid asju lahendada…aga mõistus sai otsa SIIS, kui üks ameeriklane, kes õpib meil hispaania keelt ja kultuuri, oli saanud neli spetsiifilist küsimust hispaania kirjandusest ja kultuurist, mis olid esitatud soome keeles.
Mina ei osanud tõlkida soome keelest inglise keelde hispaania keelt ja kultuuri puudutavaid spetsiifilisi küsimusi, sest mu soome keel pole nii hea – ei olnud kindel, et sain asjast õieti aru. Viipekeelega kolleeg ei osanud jälle inglise keelt, ja sotsioloog ei saanud üldse millestki aru. Kas kujutate olukorda ette?
Ja siis, õnneks kolleeg Pauliina oli kõrval saalis valvamas, ja tal oli asja meie juurde ühe kadund üliõpilase pärast…ja siis tuli Pauliina ja päästis olukorra, sest tema sai aru nii soome keelest, kui kirjanduse küsimustest kui ka inglise keelega sai hakkama.
Thanks for God, et on vahepeal mõned inimesed, kes lihtsalt on “pelastusenkelit”. Sest sel vaesel ameeriklasel oleks meiesuguste kolme kokkusattunud sotu pärast see eksam küll tegemata jäänud.
Ja üldse, meie sotsioloogiga hõikasime uksel tudengeid, aga meie kurttumm kolleeg pidi ruumis sees üksinda tudengeid instrueerima ja istuma juhatama – kah omajagu trikk kui sa ei kuule ja ei räägi…
Igatahes tehtud selle saime, ja kell 12.10 tuli teine vahetus ja päästis meid ära. Natuke vahva oli ka – tudeng Ville tegi oma bakalaureuse taseme viimast eksamit – Ville on vahva poiss, tegi oma sõjaväge koolis abiõpetajaks olles, ja sattus minu Avele soome keele abiõpetajaks. Seepärast temaga alati ka rohkem suhtlen ja nii tänagi ekamil…
Ja siis läksime Pauliinaga Coffe House’i ja hiljem ostsin suurest masendusest mõned raamatud.
Vat nii me siin elame. Ja kell 10 hommikul polnud veel õues väga valgeks läinud, kell 12 oli natuke valge ja kell kaks enam ei olnud valge…
Ja minu loengukursuse viimane eksam on juba teisipäeval, ja loodan et järeleksamile jaanuaris kedagi ei tule, sest mul pole plaanis neid läbi kukutada. Ja nii saabki Jõuluks kõik tööd tehtud ja saab rahuliku südamega muudele asjadele mõelda…Näiteks lugeda ühe munga kirjutatud raamatu Vabadus, mille täna ostsin.

7 dets.

Lugu sellest, kuidas ma kingseppa kingi valmistama õpetasin

Posted by Karuema in naljakas, soome eri, tööelu.

Täna veendusin selles, et inimesed, kes teisi õpetavad, teavad väga harva selle õpetatava valdkonna praktilisest elust. Vähemalt ülikoolis kipub see nii olema.
Täna selgus, et meie osakonnas oleme mina ja Pertti ja nüüd ka noor uurija Salme, kes minuga teooria kursusel väljaõppe sai, ainsad, kes jagavad midagi kaasaegsetest kommunikatsioonivõimalustest, näiteks nagu blogid…Ja ometi me õpetame seda asja…
Näiteks meie noor värskelt doktoreerunud kolleeg oli jummala üllatunud, kui kuulis, et blogi on võimalik ka mitteavalikuna teha, ja et paljud riigiasutused kasutavad blogimist suhtlemisel erinevate gruppidega…jne.
No muidugi meie osakond on ses mõttes ka eriline…et ma ei ole siiani töötanud üheski nii viletsa sisekommunikatsiooniga organisatsioonis kui meie oma on…Et see fakt, et kingsepal pole kingi, peab ikka väga paika.
Täna siis tegin meile sisekommunikatsiooniks kinnise blogi – vaja oli jõulu-aastapäevapeo pildid kõigile kättesaadavalt, aga mitte avalikult, riputada.
Ei viitsinud muid vahendeid otsida, mõtlesin, et viskan blogisse…ja võta näpust – sihuke paanika – et kuidas ja kas ja mis nüüd saab. Tõenäoliselt varsti ärkab ka osakonnajuhataja ja küsib, et kas see on üldse seaduslik ja otsib mingi suvalise, kuid olulise “paragrahv 5-e”, mis seab kõik kahtluse alla…
Ehh, Suomi:)

5 dets.

Vabandage väga, aga ma olen saanud liiga palju palka…

Posted by Karuema in üllatav, raha, soome eri, tööelu.

Täna hommikul oli meil osakonna nöukogu koosolek. Arutati kevade tunniöpetuse eelarvet…

Köik oli rahulik ja vagane, osakonnajuhataja oli soojad saiad ja glögi orgunninud (önneks oli glögi “terastamata”, nii et joominguks kohe hommikul ei läind).
Asja kallale asudes aga selgus, et ajakirjandus ja meie PRöppetool ja kultuuridevaheline kommunikatsioon ka, on natuke valesti raha planeerinud – et mees, kes alates jaanuarist on aastaks meie nö henkilökunta, on siis ka tunniöpetuse eelarves, ja möned teised pärispalgalised veel…Noh pärast väikest naginat ajakirjanduse professori ja rouva osakonnajuhataja vahel (nad nagistavad nagunii kogu aeg, selline igavene “armastus”), tuli esile ülikooli seaduse paragraaf 5, mis ütleb, et kui oled palgaline, vöid aastas veel 70 lisatundi haltuurat teha…Aga puheviestintä lektor Leena, kes muidu on ka väga korralik inimene ja seaduskuulekas ja ennastohverdav(no natuke seda tüüpi, kui vene ajal ennastohverdavad komsomoliaktivistid olid, aga muidu väga kena ja südamlik inimene…), teatas, et tema ei taha mingit tasustamist selle lisatöö eest, ja üldse, talle juba olevat tulnud arvele mingi imelik lisa 80 euri nn palga sildi all. Ja tema nüüd töesti tunneb, et ülikool on talle liiga palju palka maksnud…
Vat sedasi siis siinpool täna hommikul. Öhtul on meil osakonna pikkujöulut ja Soome sünnipäevapidu.

16 nov.

Kuidas eliit pidu peab…

Posted by Karuema in ilus, inimene, soome eri, tööelu.

Niisiis elitarismist veelkord. Olude sunnil.
Meie rehtorirouval on homme sünnipäev, 60 aastaseks saab. Täna pakuti köigile, kes soovisid rektorit önnitleda, kohvi ja kooki, kahes ülikooli hoones, ja mölemas oli rektor ise ka kohal, ja töenäoliselt jöudis ta peaaegu et köigiga ka natuke vestelda…

Sünnipäeva kinke ei toodud, rektor palus teha annetuse fondi, millest rahastatakse noori teadlasi.
(Rehtori Sallisen merkkipäivämuistamiset pyydetään osoittamaan rehtori Aino Sallisen nimikkorahastoon nuorten tutkijanuran tukemiseksi.)
Olen meie rektorist tahtnud juba varemgi kirjutada, aga pole nagu otsest pöhjust olnud…ja ikka on kuidagi muud teemad päevakorral olnud…
Aino Sallinen on tegelikult minu akadeemiline öde – professor Jaakko Lehtonen oli ka tema akadeemiline juhendaja, akadeemiline isa. Aga see selleks, kui mina ülikooli jöudsin, oli tema juba meie osakonnast rektoraati valitud, ning tavaliselt ei ole ju rektoril pisikeste alama astme öppejöududega midagi pistmist. Vähemalt nii oli Tartus (10 aastase peahoones öpetamise jooksul ei olnud mul mitte ühte korda vöimalust Tartu Ülikooli rektoriga vestelda, rääkimata sellest, et ta oleks mind, väikest sitasitikat teretanud, kuigi pea iga reede peamaja hoovis kokku jooksime…).
Jyväskyläs olen nüüd öpetanud kolm aastat, ja selle aja jooksul olen Aino Sallineniga neli korda pikalt ja pöhjalikult vesteldnud, sisulistest asjadest. Lisaks sellele, kohtume sageli Mestarin Herkku söögipoes, vöi kävelykatul…ja ikka peatume paariks sönaks, a la kuidas läheb…
Ses möttes on mul soojad tunded selle inimese suhtes – kuigi eliit, Soome hariduse eliit…Aga ikkagi inimene…
(Pildil Jyväskylä Ülikooli peahoone, arhidekt Alvari Aalto)

« Older Entries