Karuema Päevaraamat Üksinda omade seas

Köigepealt tahan tänada köiki neid kenasid inimesi, kes hääd nöu andsid. Pean tunnistama, et siiani olen töesti rahulikult elamisega hakkama saanud ja ei tulnud selle pealegi, et kui hätta satun, siis pean ennast ise ja ainult ise aitama… minu probleem oli töesti see, et mul ei olnud ei ID kaarti, ega ka Swedpanga pangakaarti, ja ka telefonipanga teenust polnud. Vaid interneti panga kaudu ajasin seal asju. Muidugi väga rumal minust, sest meie karmis ja halastamatus maailmas pead sa olema valmis igaks elujuhtumiks, ja natuke rohkemaks ka. Ning nagu ma oma eilse loo kommentaaridest teada sain, on selliseid probleeme Swedpanga klientidel rohkemgi olnud. Äkki nad peaks väheke oma kliendisuhteid kriitiliselt analüüsima? Aga minu lugu arenes edasi niimoodi: Eile öhtul siis, peale tähelepanuväärset telefonivestlust kangekeelse telefoniteenindajaga, kes iseenesest oli suht kena ju, kui kliendisöbralikkus ja vastutulelikkus välja arvata, ja ma usun, et ta töesti tegi köik, mis tema volitused lubasid, alarmeerisin ma kogu oma perekonna. Körvaltoas arvutis nohistav poeg, kuuldes mu hädakisa, mötles veidike (ta on jurist) ja teatas: “kuule emps, kus see vana volitus on, mis sa issule tegid nende kinnisvara asjade ajamiseks aastaid tagasi?” Vastasin, et ei tea – kinnisvara asi löpetatud ja ka vana volitus vanade asjade sekka pandud vöi lausa ära visatud…”Aga helista issule, uuri,” jätkas laps. Seda ma tegingi. Eestis elava abikaasa esimene reaktsioon oli:”Ei tea, see on juba aastaid käigust ära. See oli seal vanas seifis ja seda pole meie majas ammu enam alles…” Ummikseis jätkus. Olin juba valmis loobuma ja mötlesin, et kuidas need rahaasjad korraldada nii, et maksmata arvete pärast suurt jama ei tuleks ja et kuni jägmise Eesti söiduni kuidagi elamisega hakkama saada… Vähekese aja pärast tuli taas köne Eestist, abikaasa helistas: “Ma leidsin selle vana volituse, peaks poisiga selle üle vaatama, kas seda saab veel kasutada ja milliseid tehinguid sellega teha saab…” Uurisid ja puurisid mu perekonna meeshinged selle vana paberi läbi ja poja värske juristitarkus vöttis asja kokku nii, et seda vana volitust saab kasutada pangatehinguteks küll ja paber on veel ka kehtiv. Hurrarraaa! Hea meel oli, et omal ajal oskasime notaris sellise paberi teha, mis kestab nii ajahamba kui köikvöimalikud bürokraatiad. Esimene öppetund: Hoia alati möni asjalik notariaalselt kinnitatud volikiri kuskil vajalike paberite hulgas, see vöib olla eluliselt hädavajalik olukordades, kui sa päästmist vajad. Täna hommikul siis marssis abikaasa panka, tegi seal köik esmased hädavajalikud toimingud ja sai mulle koodikaardi, millega saan hädapärasemad rahad Swedpangast liikuma. Muidugi isiku tuvastamine ja volituse kontroll oli olnud pangas äärmuslik – abikaasa ütles, et oli isegi natuke imelik hakanud, et sedasi vahiti ja uuriti ja puuriti (ta ei teadnud, et ma loo blogisse olin kirjutanud) – eks see oli vist siis seepärast, et pangarahvas oli sattunud blogi lugema? vöi on see lihtsalt selline komme, et kliente piinlikkustunde tekkimiseni vahitakse selle asemel, et ehk vabandada ebameeldivuste tekkimise pärast ja inimese tekkinud probleemile siiralt ja osavötlikult kaasa elada… Millegipärast on mul tunne, et möningates ennast hästi täissöönud äriettevötetes on sageli puudu sellisest empaatiast ja emotsionaalsest intelligentsusest… Aga noh – mu abikaasa on vastupidav inimene, kannatas selle tuiutamise ära ja hiljem muidugi viis otsad kokku, et jah see oli töenäoliselt see minu kriitilise blogipostituse tagajärg…Ega eestlane ju üldse eriti kriitikat ei kannata ja seda enam veel endast väga lugupidav Swedpank! Kriitika on nörkadele! Minu loos aga – löpp hea, köik hea. Rahadega toimetamise strateegia on nüüd siis selline, et otsin oma vähesele kröbisevale väheke söbralikuma kodu… Ja varustan ennast igasuguste asjadega eriolukordadeks – noh umbes selles stiilis, nagu vene ajal söjaks valmistuti. Tea kas peaks auto pagasnikusse ka näiteks punase veini pudeli igaks juhuks panema? ja avaja, et kui ettetulevad olukorrad eriti masendavaks osutuvad ja lahendused tupikteele jöuavad – saaks vähemalt veinigi rüübata? ja mida veel vöiks inimene igaks juhuks erinevateks ebameeldivateks elujuhtumiteks endale tagavaraks varuda peale igasuguste pangakaartide, lepingute, ID kaartide, volituste, passikoopiate, jne stuffi