Karuema Päevaraamat Üksinda omade seas

Täna oli meil nn üleülikooliline eksamipäev jälle, ja kõik kes veel ei ole professorid, olid valvama kamandatud. Peamajas kolm saalitäit õppureid erinevates ainetes, valdavalt raamatute põhjal eksameid sooritamas. Meie saalis oli ligi sada, kõrval ligi 200 tudengit jne.
Protseduur näeb ise välja selline, et eksamiruumi ukse peal kaks valvajat kutsusvad tudengeid, kes eelnevalt on aplikeerunud eksamile, täites pruuni ümbriku, saates selle õppejõule,ja kuhu siis õppejõud neli päeva enne eksamit paneb sisse küsimused,eksamiruumi sisse. Igaüks saab oma küsimused pruunis ümbrikus. Kolmas valvaja eksamiruumis sees, jälgib, et kõik istuksid vahedega, jätaksaid oma kotid jm kraami endast eemale, ja jääksid rahulikult ümbrikute avamise momenti ootama. Siis kui kõik näod oma ümbrikud kätte on saanud, antakse luba need avada. Tahvlile kirjutatakse eksami alguse aeg ja lõpu aeg, ja aeg, mil esimest korda saab minna vetsu(poole tunni pärast). Hilinejaid võib vastu võtta, kuni esimene sama aine eksamitöö on ära andmata. Vetsu saab minna ainult koos järelvaatajaga, töö esitamisel tuleb oma isikut tuvastada pildiga dokumendiga.Vat selline värk siis.
Ja alguses, nn eksami valvamise esimeses vahetuses (10st 12ni)on tavaliselt ka sellist väikest asjaajamist, et mõni õppejõud pole küsimusi pannud, või on unustanud, siis tuleb õppejõule helistada ja küsimusi nõuda, ja siis on veel igasugu eri juhtumeid.
Meil oli täna selline absurdne juhus, et meie eksamiruumis kirjutasid omi töid ka kurttummad – jah, meil õpivad kurttummad, ja teevad seda viipekeeles. Meil on isegi viipekeele eriala ülikoolis. Ja seetõttu, et viipekeelt vajavad tudnegid olid meil, oli ka üks eksamivalvajatest viipekeelega inimene. Noh lisaks olin mina, rumal välismaalane, kes nagunii paljudest asjadest aru ei saa, ja üks hull sotsioloog, kes kõike kogu aeg üritas korraldada ja tähestikulisse järjekorda seada, aga tegelikult ei saanud ta asjadest üldse aru, ja haises suitsu järele, sest käis kogu aeg õues tossamas…
Niisiis, see huvitav seltskond valvamas veelgi huvitavamat seltskonda eksamilisi. Oli igasuguseid asju lahendada…aga mõistus sai otsa SIIS, kui üks ameeriklane, kes õpib meil hispaania keelt ja kultuuri, oli saanud neli spetsiifilist küsimust hispaania kirjandusest ja kultuurist, mis olid esitatud soome keeles.
Mina ei osanud tõlkida soome keelest inglise keelde hispaania keelt ja kultuuri puudutavaid spetsiifilisi küsimusi, sest mu soome keel pole nii hea – ei olnud kindel, et sain asjast õieti aru. Viipekeelega kolleeg ei osanud jälle inglise keelt, ja sotsioloog ei saanud üldse millestki aru. Kas kujutate olukorda ette?
Ja siis, õnneks kolleeg Pauliina oli kõrval saalis valvamas, ja tal oli asja meie juurde ühe kadund üliõpilase pärast…ja siis tuli Pauliina ja päästis olukorra, sest tema sai aru nii soome keelest, kui kirjanduse küsimustest kui ka inglise keelega sai hakkama.
Thanks for God, et on vahepeal mõned inimesed, kes lihtsalt on “pelastusenkelit”. Sest sel vaesel ameeriklasel oleks meiesuguste kolme kokkusattunud sotu pärast see eksam küll tegemata jäänud.
Ja üldse, meie sotsioloogiga hõikasime uksel tudengeid, aga meie kurttumm kolleeg pidi ruumis sees üksinda tudengeid instrueerima ja istuma juhatama – kah omajagu trikk kui sa ei kuule ja ei räägi…
Igatahes tehtud selle saime, ja kell 12.10 tuli teine vahetus ja päästis meid ära. Natuke vahva oli ka – tudeng Ville tegi oma bakalaureuse taseme viimast eksamit – Ville on vahva poiss, tegi oma sõjaväge koolis abiõpetajaks olles, ja sattus minu Avele soome keele abiõpetajaks. Seepärast temaga alati ka rohkem suhtlen ja nii tänagi ekamil…
Ja siis läksime Pauliinaga Coffe House’i ja hiljem ostsin suurest masendusest mõned raamatud.
Vat nii me siin elame. Ja kell 10 hommikul polnud veel õues väga valgeks läinud, kell 12 oli natuke valge ja kell kaks enam ei olnud valge…
Ja minu loengukursuse viimane eksam on juba teisipäeval, ja loodan et järeleksamile jaanuaris kedagi ei tule, sest mul pole plaanis neid läbi kukutada. Ja nii saabki Jõuluks kõik tööd tehtud ja saab rahuliku südamega muudele asjadele mõelda…Näiteks lugeda ühe munga kirjutatud raamatu Vabadus, mille täna ostsin.