Archive for the ‘uus ja huvitav’ Category

26 märts

Täna läksin omadega segi…

Posted by Karuema in uus ja huvitav.

Sest veetsin TERVE õhtu oma fotoblogiga mässates….Korrastasin, sättisin, tegin ringi, kohendasin…
Ja SIIS, sattusin huvitavale fotoblogijate seltskonnale ümber maailma…Seltskond, kes igal kolmapäeval võtab tähestikust mingi tähe ja püüab seda tähte kaamerasse. Ma tegin ka täna seda mängu. Kuna oli J täht, siis pildistasin Jyväskylät.
Ja igal reedel on taeva pildistajate üritus ka. Tagantjärele oma eelmise reede pildid lisasin kõik sinna mängu… Noh mu pildiblogist saate nendest veidrustest rohkem aimu…
AGA ühe ekstravagantse ja erilise blogi leidsin ka – kuulsa Tarantino fotoblogi…Ma ei tea, kas see on võimalik…kuid kõik märgid viitavad, sest kes see ikka teise nime all blogib – see seltskond seal on suht omade nimedega kõik.
Igatahes huvitav päev on olnud. Ja tore et tuiskas, polnd tahtmistki muud teha…
Hiljem, PS: Ei olnudki kuulus Tarantino, täitsa tavaline Portugali poiss, aga kenasid pilte teeb sellegipoolest…

25 jaan.

Üks elu unistusi hakkab täituma…

Posted by Karuema in akadeemiline, isiklik, mujal maailmas, raha, reisimine, uus ja huvitav.

Meil kõigil on tõenäoliselt juba lapsepõlvest saadik hulk unistusi, mis meeli erutavad…ja salajasi vaikseid mõtisklushetki täidavad…

Minul on Üks Selline Suur Mõte olnud, et tahaks kunagi Hiinas ära käia. Ja nüüd see saabki teoks, osaliselt. Ülikool oli rõõmsalt valmis andma raha, sest mul on esitlus konverentsil Hiinas maikuu lõpus juunikuu algul.

Ja no kas te usute, meie suht kitsi osakonnajuhataja lubas mulle isegi ühe nn ekskursioonipäeva (muidu tavaliselt on selline reegel, et kui ka isiklikke asju ajad või puhkad, siis saad ülikoolilt vaid pool finantseeringut). Noh ega ühe päevaga Pekingit tundma ju ei õpi. Aga ma loodan ikka konverentsilt natuke popitada ka, et siiski rohkem ringi vaadata… Kuigi see konverents tõotab ka huvitav tulla. Eks siis tuleb leida kompromisse…

Peking/Beijing ise tundub kuidagi väga moodne. Käisin täna seal nende linna veebis kolamas, ja üllatus oli väga positiivne. Esiküljelt sai isegi kohe linnapeale kirja saata. Ja disain oli shikk ja maitsekas ja modernne…Olgu muud mis on, esmamulje on kena. Ja noh, ega ma päris Hiinat sealt vist ei leia. Aga ma arvan, et ma leian ühe huvitava üle oma varju hüpata püüdva Aasia linna. Ja ma arvan, et see õnnestub neil ka, see üle varju hüppamine selle olümpiaga…
Reisi eelarve:
lennukipiletid 650 dollarit – Helsinkist otselend;
hotell, viis ööd Grate Wall Hilton (või oli see Sheraton), 180 dollarit öö;
päevaraha 30 euro päev;
viisa 4o euri pluss veel midagi;
muud piskest pudi-padi. Konverentsi osalemistasu ka veel… Kokku umbes 2 200 euri. Vat sedasi. Vahel on lihtsalt kena olla ülikoolis tööl. Sest ennast tuleb ju täiendada ja ülikooli promoda. Ja nad oskavad neid konverentse huvitavatesse kohtadesse organiseerida.

28 dets.

Kes või mis on Schengen?

Posted by Karuema in õppimine, mujal maailmas, uus ja huvitav.

Värkse Schengeni viisaruumi avanemine meie jaoks on kena ja mugav. Reisi muudkui mööda Euroopat ja enamus piire on avali meie ees…
Aga kas te ka teate, kust on see Schengeni leping oma nime saanud?
Mina täna sain teada, et Shengen on pisike pisike linnake, või isegi ehk küla Luxemburgi riigi lõunaosas, Moseli rajooni lõunatipus, päris Punaste Kivide Maa lähedal…Ja seal see leping siis ka sõlmiti.
Inimene õpib kogu elu. Mina seda enne ei teadnud…Või õigemini, ma polnud kunagi selle peale mõelnud. Alles täna, pärast Luxemburgi vallutamist, tuli tähendus ja mõte sellele sõnale minu jaoks…

26 dets.

Vanakeste Road Trip

Posted by Karuema in mujal maailmas, uus ja huvitav.

Usu või ära usu – ja saabki toimuma vanakeste Road Trip Lõuna Euroopasse, Prantsuse Rivierasse. Saab näha mis sest seiklusest välja tuleb…
Täna kell kuus läheb laev…Ja tagasi neljanda jaanuari hommikul…
Kui vahepeal on internetti, siis ikka blogime ka…
Ja kes ütles, et vanas eas ei kõlba seigelda?

24 sept.

Kuulsatest külalistest ja omadest poistest

Posted by Karuema in akadeemiline, soome eri, uus ja huvitav.

Veidikene ka akadeemilisest elust.

Kolmapäeval on ülikoolis eriti huvitav külaline, Millennium Technology Prize winner 2006, Professor Shuji Nakamura. Ta on Soomes Tehnoloogia ja innovatsiooni seminariga seoses…Diskussiooni juhib rektoriproua isiklikult.

Ürituse alguseks on ka muusikaline tervitus, jälle…Helsinki konverentsil oli ka. Tundub, et see ongi tõesti soome stiil konverentse avada…eriti pidulikke konverentse…

Ega see Jyväskylä tegelt nii pärapõrgu pole ka. Meie ülikooli Agora keskus on Soome üks vingemaid tehnoloogia uurimise ja arendamise keskusi ja igasugu imelikke võõraid satub siia käima pidevalt. Isegi rouva president oli hiljuti külas…

Ja üks kolleg kaitses laupäeval oma doktoritööd, Marko. Kena ja tore inimene ja nutikas poiss. Töö teema oli ”Social Interaction in Online Multiplayer Communities” . Väga suur meediakajastus oli taga. Siin on üldse kombeks meedias pikalt ja laialt sellest rääkida, mida uut teaduse vallas tehtud on, ja omi soome uurijaid ja analüütikuid hinnatakse väga. Olin ka Marko üritusele kutsustud, aga pidin vabandma, sest olin oma erasmusvahetuse belglasega rakkes…

Ja internetis kauplemisest tuleb konverents nädala teisel poolel…Tõenäoliselt huvitav üritus, aga kuna sõidan ise Roskildesse konverentsile, siis seekord sedasi, et ei saa kuulama minna….

P.S. Muideks kui te nendele akadeemiliste uudiste linkidele klikkisite ja neid lugesite, siis kas ei olnud Eestist teistmoodi see, kuidas akadeemilisi igavaid uudiseid serveeritakse Soomes?

6 juuni

Soolajärv Surmaorus

Posted by Karuema in reisimine, uus ja huvitav.

Surmaorg, üle 80 meetri alla merepinna, 44 kraadi sooja õhtul kell pool 7…

6 juuni

Seaduse kommunikatsioon Ameerika moodi

Posted by Karuema in erialaline, reisimine, uus ja huvitav.

Sildikene küla kohviku WC seinal….

6 juuni

Ameerika väikelinn – patriotism kuuridel

Posted by Karuema in erialaline, reisimine, uus ja huvitav.

Keset kõrbe ja tühjust, Ameerika sõjaväebaaside külje all, väike vaikne ja patriootiline linnake…

6 juuni

Cultural learnings from Juu Ess and Ei

Posted by Karuema in eesti asi, filosoofiline, reisimine, uus ja huvitav.

Pildil: Grand Canyon’i äärel (Photo: Grand Canyon behind)

Nüüd on siis kaks nädalat Ahmeerikas seigeldud. Kangesti kippus meelde võrdlus kuulsa Borati filmiga – kultuurilised õppetunnid on sealmaal ikka vägevad.
Ameerikat on Euroopa mandril palju kirutud ja kritiseeritud, kuid…alati on kergem ju kritiseerida ja ette heita, kui et proovida mõista. Minul oli selle kahe nädala jooksl võimalus näha, kuidas tavalised ameeriklased elavad, mida mõtlevad ja tunnevad, ja mille pärast muretsevad. Ja paraku, nad on täpselt samasugused inimesed…Ning kui olmelises korralduses on sealmaal mõned asjad teisiti kui meie mandril – no las siis olla – maassa maan tavalla…
Ja loodus on neil vapustav. Kurb küll, aga üleurbaniseerunud Euroopas ei ole enam sellist avarust ja ürgsust säilinud. Ja Ameeriklaste rahvuspargid on tõesti sellised, et võtavad jalust nõrgaks oma iluga. Ning tuleb au anda ka korralduslikule poolele – rahvusparkide külastamine on suurepäraselt korraldatud – ka viletsama sportlikkusega inimesed saavad oma elamuse kätte – autoga tõesti pääseb Grand Canyoni servale – kuid loodus ja vaatamisväärsused on sealjuures suurepäraselt hoitud.
Eks ikka inimeste suhtumisest ja hoiakutest hakkab kõik peale – tsiteerides ühte kohalikku – “Ma armastan oma maad, aga ma vihkan oma valitsust…”Seda lugedes tuli mulle selline mõte, et eestlased küll kritiseerivad ja nurisevad oma valitsuse üle, ja ega vist pole olemas riiki, kus kodanikud oma juhtidega täiesti rahul oleks, aga armastada eestlased ei oska, tegelikult. Või siisvähemalt mitte nii, nagu ameeriklased seda teevad – jõuliselt ja häbitundeta olla emotsionaalne ja patriootiline…panna riigilipp autouksele või kõrbes oleva hurtsiku aiale lehvima või siis täies väärikuses piiril riiki saabujaid kontrollides -andku Eesti piirivalvurid mulle nüüd andeks, aga nende ükskõksus ja patriotism on sisuliselt olematud, kui nad riiki sisenejaid kontrollivad…
Mida küll teha, et eestlasi armastama õpetada – kõigepealt iseennast, seeärel oma maad ja rahvast, naabreid ja omakseid…
Äkki peaks ameeriklastest õppust võtma?

5 mai

Õppejõu huvitav elu (Attractive life of university teachers)

Posted by Karuema in akadeemiline, erialaline, isiklik, reisimine, uus ja huvitav.



PILTIDEL ON VANA HEA GHENTI MÕNUSAD MAJAD JA KITSAD TÄNAVAD…

(In photos: Old and good Ghent, Belgium…)

—
Nii, lööktöö mööda Euroopat on selleks korraks läbi. Nädal Belgias, ja teine Eestis, väljakutse Erasmus õpetajatele.
Belgia oli tänavu eriliselt soe, isegi kuni 30 soojakraadini keskpäeval… Gent oli traditsiooniliselt kaunis ja eriline. Tundub, et selles kummalises linnas, mõnedkümned kilomeetrid Euroopa pealinnast Brüsselist, Euroopa Liitu nagu ei eksisteerigi. Täiesti tavaline on, et väikese restoranikese köögis vedeleb perenaise koer keset potte ja panne, samal ajal kui perenaine üksikule eksinud külalisele omeletti praeb…Linnas hulguvad kanad, erinevates kohtades – ülikooli kampuses näiteks, ja ka linna esindushotelli ees näiteks olen kohanud üht õnnetut kana, kes üle trammitee üritas pääseda…
Inglise keelt keegi eriti rääkida ei viitsi, maailmapoliitikast ei huvitu. Kirsiõlu ja ees ootav suvi on inimeste meeled hõivanud. Brüsselisse suhtutakse kui mingisse imelikku asja, millega ülejäänud Belgial kui niisugusel suurt midagi pistimist ei ole. Belglased on üldse väga paiksed – näiteks mujal linnades niisama huvireisil käimist praktiliselt ei ole – üks Eesti päritolu Belgia mees rääkis, et käis näiteks Leuvenist, oma kodulinnast, Genti viimati 20 aastat tagasi…Selle taustal on eestlaste suvised-talvised mööda maad ringikappamsed lausa nagu muistsed viikingite matkad. Belglased nii et tee. Neil on tavaliselt oma perekonna äri vaja pidada – sest juba vanaema pidas selle nurga peal koti poodi ja vanaisal oli selle silla otsas väike restoran…Ja belglased, vastupidiselt eestlastele, kui nad on omanikud, siis on nad ise iga päev oma äris kohal – teenindamas, huvi tundmas kas kliendile maitses jne. Huvitav, et seitsme aasta jooksul, mil ma neid igakevadisi Erasmuseid Genti teen, ei ole suurt midagi selles linnas muutunud, ettekandjad on samad, kohad, mida külastan – samad, isegi lagunenud majad on rahumeeli Genti kesklinnas, meie mõistes ülikallis vanalinna tsoonis, seitse aastat remontimata, ja remondi algust ei paistnud tänavugi. Ja kell viis hakkab äri vaibuma – poed pannakse kinni, inimesed lähevad koju, või siis kanali äärde vabaõhukohvikusse õlut jooma…Kõik on nii stabiilne ja igavikuline…
Õpilased olid tänavu ka eriliselt malbed ja head, ja huvilised…
Selline soe ja letargiline meeleolu haaras endasse. Kuni tulid ärevad uudised Eestist…