Lugesin Ramloffi blogist nii mitu head mõtet, et lausa päike hakkas nagu sügises halluses paistma…ja siis lugesin Sirje blogi ka. Ja siis lugesin Inno ja Irja blogist inimsuhetest, just Irja isa surmaga seoses(kuigi ma neid sageli ei külasta, aga vahel on seal armsad ja südamlikud teemad jutuks) ning sain aru, et veel paljud teised inimesed saavad vihaseks nõmedate, alatute, edevate, rumalate, manipuleerivate, spekuleerivate avalduste peale avalikus ja ka isiklikus ruumis…
Blogid on isiklikud ruumid avalikus ruumis, nagu wild targalt oma mulle jäetud kommentaaris ütles, elad oma elu nagu kaubamaja vaateakna peal…Tegelikult on siin veel üks lisanüanss. Kuna me elame nn võrguühiskonnas (loe Manuel Castellsi), siis on suhted ühiskonnas muutunudki võrgustikusuheteks. Mida see tähendab? See tähendab seda, et me lävime ja suhtleme teatud gruppides, rühmades, kogukondades ja nendes suhetes puudub hierarhia. Ehk siis võim on ülevalt bossidelt läinud alla tegijate, võrgustiku liikmete kätte. Aga koos võimuga tuleb ka vastutus. Ehk siis need inimesed, kes võtavad omale võimu vallata sõna ja tegu võrgustikus, peavad omama ka vastutust selle sõna ja teoga ringikäimisel. Võrgustikud eeldavad oma olemuselt ka sõbralikke, kopereeruvaid, integreeruvaid, analüütilisi suhteid, sest oma loomult ei saa võrgustikud eksisteerida konfliktis…Ja blogimaailm on just klassikaline näide nendest võrgustikest, millest Castells räägib.
EHK SIIS. Blogimaailma ei sobi konflikt, labane, lame, ahne (ja kõik muud inetud omadussõnad) lahmerdamine, kusemine(ei kaevu ega mujale), sittumine, ega tatistamine teise blogisse või teise blogija vastu/peale. Blogimaailm on vaba demokraatliku sõna maailm, kus kohtumõistmist ei tohiks olla, (sest kuni kohus pole kedagi süüdi mõistnud, siis kedagi süüdi ei ole), ega alatut ärakasutamist… Ja ma ei ole üldsegi originaalne tõenäoliselt, kui väidan, et osad inimesed lihtsalt ei ole veel arenenud võrguühiskonna tasandile. Sest nad ei tunneta oma sõna võimu koos vastutusega, nad tegelikult ei oskagi vastutada…, nad ei suuda aktepteerida teise inimese soove ja mõtteid eelarvamusteta, siiralt…Ja kui ei oska ja ei suuda, siis pole ju neil tegelikult ka võrguühiskonda asja. Elagu seal omas ruumis, kus nende tegevus on loomulik, kuhu sobib konflikt ja paha…Või veelgi parem, olgu lihtsalt omaette.
Ja siis leidsin, et üks minu lugemas ja mõtisklemas käimise lemmikkohti on hädas inetult tema blogimaterjale kasutavate inimestega. Ja siis igatsen taga Katrinit, kes hoopiski oma blogi kinni pani, ja igatsen Nirtit, kes kuskile on kadunud…
What is going on?
Tundub, et head inimesed pagevad kurja käest?
Mina ei page, kuigi ka kurjust siin juba maitsta olen saanud. Hoopiski tegin täna suurpuhastuse ja kustutasin paska ja paha ja kurbust ja valu genereerivad kirjutised, ja ei tee enam oma blogi kaudu promo neile, kes minu blogisse ülbitsema on tulnud, kes ei ole veel kasvanud võrguühiskonna kodanikeks…
Kuna olukord on selline nagu on, siis tuleb senisest hoolikamalt muretseda oma blogikodu puhtuse eest. Ja seda ma edaspidi ka teen. Ja kutsun üles ka teisi blogitr-i kuuluvaid blogijaid seda tegema. Võiks ju proovida aretada midagi, mis maailma paremaks muudab, puhtamaks ja nauditavamaks… Ehk siis tsiteerides Larkot, kõigi maade ajaveebnikud ühinege…puhta ja esteetilise blogiruumi eest, lisaks omalt poolt juurde. Mis muidugi ei tähenda, et me omi kurbi ja pahasid mõtteid ise oma blogis ei tohiks avaldada – kui me soovime oma muret kurta, siis just blogi ongi see koht, kus tavaline kodanik seda teha saab…Aga valet ei tohi levitada ega spekuleerida alatult, labaselt…Inimeseks võiks ju jääda?Või mida teie arvate?
Selleks laupäevaks suurpuhastuse lõpetanud ja igavesti rõõmus jätkuvalt mulle juba omaseks saanud külaliste ja ka uute sõbralike blogituttavate üle. (Natuke vist ka uue lambi mõju, et masendus polegi peale suurpuhastust enam nii suur masendus, pigem mõtisklus)
Karuema Päevaraamat 
Posted by Ramloff on oktoober 7, 2007 at 6:08 e.l.
Eks see teatud korrahoidmine on tõesti vajalik. Ma olen hakanud väga ebameeldivate inimeste blokeerimiseks hakanud oma blogis täitsa julmalt kasutama spämmifiltrit, nii et nende kommentaarid lähevad automaatselt spämmi alla.
Üldiselt ärritavad nii ilkujad kui ka väga väikese empaatiavõimega inimesed, kes esinevad avaldustega “kui minul neid probleeme ei ole, siis kõik need, kellele need probleemid, on lihtsalt lollid”.
Posted by Ingrid on oktoober 7, 2007 at 4:15 e.l.
Kaja!
Kahjuks tuleb vahel aeg, kus ainuke õige tegu on vait olla.
Tahtsin blogis seda Katrinile öelda, nüüd aga mõistan, et sellest poleks kasu olnud.:-(
Kui said aru, mida mõtlesin, siis on hea, kui ei, siis rohkem ma sellel teemal ei räägi.
Nirtiga on lugu nii nagu “Naabri Aliciga”. Olin ta alles avastanud ja mõnesid sissekandeid lugenud kui läinud ta oligi.:-(
Endagagi oli kord, et kustutasin rünnakute tõttu oma blogi(näed kui suur on mu enesearmastus!), kopeerisin ta aga hoti. Põdesin mõnda aega ja tulin sama materjaliga tagasi.
Uut hoogu pole aga sisse saanudki.
Mina aga pole seda meelt, et kogu aeg peab käima ringi roosas kleidis ja pidevalt kõiki kiitma.
Isegi endale suunatud kiitust ei armasta ma. Aga seda sa juba tead, sest oma kolme halva iseloomuomadusena sellest sinu blogis eespool hoiatasin.
Posted by kukupai on oktoober 6, 2007 at 11:47 p.l.
Kuulsin veidi aega tagasi siseringi infot, et Katrini blogi oligi ajakirjanduslik eksperiment. Ainult ma ei saa aru, mida sellega saavutada taheti..
Posted by Kaja on oktoober 6, 2007 at 8:08 p.l.
äh Larko, ära siis nyyd nii tagasihoidlik ka ole. kõlab ju hästi : karl ja friidrih (jälle soome stiil välismaseid sõnu kasutada)ütlesid, ja mina ütlen ka…
Posted by Larko on oktoober 6, 2007 at 7:35 p.l.
Selle tsitaadiga on paraku nõnda, et mina selle autor ei ole ehhki julgesin autoriõiguste aegumise puhul seda kasutada. Keegi Karl ja keegi Friedrich selle esmakordselt Londonis 21. veebruaril 1848 saksakeelses trükis ilmutasid. 🙂
Posted by Kaja on oktoober 6, 2007 at 5:45 p.l.
Nirtile: mu meelest polnd su blogi kurikuulus, ega negatiivne. väga eluline oli.ja minu jaoks üllatav (usu, ma trehvan oma eluteel sadu sinuvanuseid, ja mul on neist mingi oma arvamus kujunenud) ja huvitav…
tule ikka tagasi, kuidagi kurb on kui ulgu pole 🙂
Posted by Kaja on oktoober 6, 2007 at 5:27 p.l.
jah panin kommid kontrolli alla, sest sittujaid ja kusejad tekkis liiga palju. ma olen esteet, ei talu sita ega kusehaisu liiga kaua(kusjuures lehmasõnniku hais mulle meeldib, selles on looduse lõhna ja see on ilus). ja tatistamist yldse ei talu 🙂 minu probleem muidugi. aga jah, oleks pidanud oma häid blogisõpse juba varem kuulda võtma 🙂
Posted by kukupai on oktoober 6, 2007 at 5:04 p.l.
Väga õige. Lahmimist ja üksteisele sopa kaelavalamist on niigi palju, miks seda juurde toota…
Aga Katrinilt on hea lugu tänases SLÕhtulehes (loe netist) blogimise kohta ja Nirti on mingi teise blogi teinud, mida ma veel üles pole leidnud – aga otsin veel ja küll leian.
Ja nagu näha, panid kommid ka kontrolli alla.
Posted by Hundioru Nirti on oktoober 6, 2007 at 4:34 p.l.
Tere Kaja!
Ma kustutasin oma kurikuulsa blogi ära ajutiselt, sest see tekitas liiga palju negatiivseid emotsioone nii minus kui teistes inimestes. Praegu pean üht teist blogi, varsti toon selle tagasi Blogipuule õitsema. Mõne päeva pärast, ehk… Kui hing rahu annab.
Miks ma seda tegin, ma ei teagi. Eks ole vaja vaheldust, muutusi…
Mõni naine ajab juuksed maha, mina vahetan blogi aadressi, kujundust ja nii edasi.