Suvel kiheleb alati rohkem kui talvel, kasvõi juba sellepärast, et suvel läheb nahk sagedamini higiseks ja kärbsed-sääsed-parmud ka näksivad ning toodavad kihelust. Aga suviti on hinges ka rohkem reisimise ja seiklemise kihelust…Tegelikult saab kihelusi laias laastus jagada kaheks – vaimsed ja füüsilised…Ja siit edasi saab igaüks juba ise arutleda, et mis sorti kihelused teda on haaranud….
Mind haaravad suvel alati teiste inimeste reisikihelused, see on minu jaoks objektiivne paratamatus, kui nii marksistlik-leninlik-filosoofiliselt väljenduda (marksistlik-leninlik sellepärast, et minu esimene filosoofia stuudium sai läbitud õndsal Brezhnevi ajal). Teiste inimeste reisikihelused seepärast, et minu vanaisakodu, minu jaoks nagu ikka see päris kodu, kust juured toitu saavad, ja kuhu mina oma reisikihelusi mahasügama tulen, on teistele üks verstpost nende reisikiheluste kihistamiste teel. Minu vanaisa noorem vend oli 20ndatel kuulus kirjanik ja Riigikogu liige ning nüüd on tema sünnikodu siis kultuurilooliseks paigaks tunnistatud kuhu silt juhatab reisikihelejad kohale…
Tegelikult saab siit minu koduõest läbikäivatest kihelejatest kena läbilõike kultuuridevahelisest aktiivsest läbikäimisest – et kes siis tegelikult kuskil sügaval ääremaal Saaremaa läänerannikul viitsivad Eesti kultuurist huvituda, kellel kiheleb hinges, et otsida, avastada, leida, ja ka aru saada….Kelle jaoks Eestimaa on avastamist väärt…
Täna hommikul olid õue peal leedukad – kenasti leedu keelt kõneledes astusid õuele, kiitsid meie rookatuseid ja tõdesid, et ilus on meil siin. Rääkisin siis neile, miks see meie koduõu sildiga juhatatud on ja miks see must kivi meil õue peal seisab…Huvitav oli vaadatata nende reaktsioone – ei polnd nad kuulnud, et meil 20ndatel oma riik oli ja oma parlament, ja veel vähem teadsid nad midagi meie kirjandusest…Aga tore, nüüd teavad, ja ehk annavad seda teadmist ka edasi…
Üleeile käisid eestlased, Lõuna – Eestist, kenad, asjalikud, kultuursed inimesed, kes võtnud suvisel puhkuse ajal ette unustatud ja vähereklaamitud huvitavate kohtade otsimise, ja nii nad ka meie õuele sattusid…See oli üks selliseid kordi, kus ka minul oli huvitav ja rikastav vestlus, ma ei olnud ainult andja rollis.
Siis on siia hulgi sattnud soomlasi, isegi tudengid minu enda koduülikoolist Jyväskyläst – küll oli nende üllatus suur siin eest leida inimest, kes tegelikult nende endi juurest….
Kokkuvõttes võib öelda, et Saaremaal elavad oma suvekihelusi välja peamiselt eestlased, lätlased, leedulased, soomlased ja sakslased, sekka ka Norra ja Rootsi kihelejaid, ja väliseestlasi, kes geograafilise kihelejate kaardi globaalseks disainivad – Austraaliast ja Uus-Meremaast Kanadini välja…Ainult ühtegi seltskonda venelasi ei ole siin kihelemas kohanud, millest on kahju, sest mu vene keel kipub rooste minema, tahaks rääkimist harjutada…
7 juuli
Karuema Päevaraamat 