Pea mõtteid täis – ülikooliharidusest Eestis ja muustki


Puhkus sai täna läbi. Pakkisin oma kola Saaremaal kokku, väikesest Fiestast sai selline tõeline SIIN ME OLEME filmi sapaka stiilis auto. Esmaspäeval ja teisipäeval piinan Tartus suveülikoolis tudengeid, kolmapäeval veidkene asjaajamisi Tallinnas ja neljapäeval Soome – alustuseks paar päeva konverentsi Helsinkis ja siis taaskohtumised tudengitega Jyväskyläs.
Soomes hakkab kool tegelikult juba esmaspäeval, nii et Ave läks juba Soome ja alustab oma viimast gümnaasiumiaastat IB klassis Jyväskylä Lyseos – piirkonna prestiizheimas koolis, ja Soome vanimas soomekeelses gümnaasiumis…Naljakas on mõelda, et kui ta selle kooli lõpetab näiteks 36 punktilise eksamitulemusega, siis saab ta ilma lisapingutusteta näiteks Cambridegsse sisse ja ka Londoni Ülikooli, 38 punktiline tulemus avab Oxfordi uksed… Tartu Ülikooli aga ei saa. Sinna astumiseks peab lapseke täiendavalt tegema Eesti riigieksamid, kuna ta on eestlane, Eesti kodakondsusega ja eestikeelsesse õppekavasse siiani veel (minule teadaolevatel andmetel) ilma ei saa. TPI on muidugi kavalam – olid esindatud KeskSoome haridusmessil ja pakuvad nüüd tüdrukule võimalust tulla TIPPI rahvusvahelist ärijuhtimist inglisekeelsesse õppekavasse õppima – kavalad on, sest tüdrukul tulevad tõenäoliselt head tulemused ja targad koolid hakkavad juba varakult heade tulemustega tudengeid noolima – TPI strateegia Ave meelitamisel on olnud vinge, ainult au tuleb anda sellele koolile ja nende valitud taktikale, üks peaaegu et potentsiaalselt Eestile kaotsi minev inimene Eestisse tagasi tuua… Noh ja Tallinna Ülikooli Meediakolledzhisse saaks ta vist ka sisse…Aga muus osas, eestikeelsete õppekavadega erialadel on vist vaja teha riigieksamid Eestis…Noh ega see ka ju võimatu poleks, aga kui arvestada, et kaks aastat on tema emakeele tund olnud sisuliselt inglise keele tund ja et tema kooliprogramm on koostaud juba konkreetseid erialasi ülikoolis silmas pidades – IB on sisuliselt ettevalmistus ülikooliks -International Bachalaureate – siis kahtlen, kas see kaalub üles mugavuse ludinal siseneda Cambridge või Londoni Ülikooli üliõpilaste ridadesse…
Paar aastat tagasi üks minu poja sõber lõpetas Shveitsis diplomaatide lastele mõeldud kooli ja seisis Eestis silmitsi faktiga, et mujal maailmas üks prestiizhsemaid tunnistusi oli Eestis täiesti kasutu – tegigi poiss siis riigieksamid, ja mitte halvasti ja astus Tartu Ülikooli, vinge tulemusega, sotsiaalteaduskonna testis sai 20st 19 punkti…Selgelt näha Shveitsist saadud hariduse kvaliteet…Ka intelligentsuse ja maailmatunnetuse osas oli noormees vestlusel teistest pea jagu üle…Aga meie siin Eestis istume nagu padakonnad oma kivistunud süsteemi otsas ja oleme jube uhked ja isegi ülbed, et meie haridussüsteem on super ja see, kuidas me mujal õppinuid kotime, ongi ainuõige tee, sest ega välismaal ju haridusel mingit kvaliteeti pole…Aga äkki ikka on?Mul on olnud nüüd aastaid võimalus võrrelda Eesti tudengeid nii soomlaste, belglaste, itaallaste, portugaallaste, sakslaste, kanadalaste ja isegi india tudengitega…Ja ma pean tõdema, et selle asemel, et ülbitseda ja oma haridussüsteemi üle uhke olla, peaksime me praegu kriitilislet ja tõhusalt proovima asja paremaks muuta, sisulisemaks, analüütilisemaks, kreatiivsemaks. Sest, kurb tõsiasi see küll on, aga midagi pole parata – Eesti haridussüsteemi produktid (haritud spetsialistid siis) on mujal maailmas valminutest oluliselt kinnisemad, väiksema anaüüsivõime ja äärmiselt kasina loomingulisusega…Fakte jah, ehk teatakse rohkem, et millal suri Lenin ja millal Peeter esimene rajas Peteburi…Kuid millised seosed on erinevatel protsessidel, kuidas erinevad otsused loovad uusi otsuseid ja kuidas sellest sünnivad olukorrad…jne…sõnaga – võimet elu ja olukordi kainelt, targalt ja analüütiliselt haarata Eesti haridussüsteemi hakkmasinast tulnutel napib…Jah, kindlasti on nüüd neid, kes ütlevad, et ma liialdan… Aga kas ikka liialdan – lugege näiteks kommentaare viimasele Marju Lauristini artiklile Eesti Päevalehes, ja te veendute, et austet professorit kommenteerivad sellised “geeniused” selliste mõtetega, et tule taevas appi…

7 kommentaari

  1. Posted by Anonymous on august 13, 2007 at 9:02 e.l.

    asi algab juba peale meie kiviaegsest haridussüsteemist (pean silmas tervet süsteemi, mitte ainult ülikooli), mis vajaks kardinaalset muutust.
    mis püütub ülbusse, siis teatavasti moodustub see kahest asjast: võhiklikkusest ja hirmust ning kumbagi neist on meie ühiskonnas piisavalt kui mitte ülemäära. kohtasin viimast just eile oma isikliku isa juures kui üritasin talle selgitada maailma majandust ning raha alustalasid. (aga see ei olnud eriline üllatus ning päikest ja armastust talle)
    ahjaa – tänud mõnusa blogi eest, kust on võimalik lugeda ka mõtleva inimese mõtteid. üks väheseid, mida loen ja mõnuga.

    Vasta

  2. Posted by hille on august 12, 2007 at 5:12 p.l.

    See on ammu teada, et suur osa eestlasi on õigekirjausku ja nende piibel on ÕS:)

    Vasta

  3. Posted by kaja on august 12, 2007 at 12:25 p.l.

    Ingridile – just, need erinevad põlvkonnad…ja mitte ainult koolis (ülikoolis)vaid kogu süsteemis…üks tüüp intelligentseid inimesi on tõesti sellised, et oluline on see, kuidas analüüs kirjutatakse(nüüd ma üldistan, et pea konkreetselt Toivot silmas, lihtsalt Toivo juhtumi põhjalt teen üldistusi), ja mitte see, mida see analüüs sisuliselt tähendab ja millises kontekstis ta lauses ja kogu loos on…
    Detailidega on kergem manipuleerida, ja ennast kaitsta, detailide kallal saab norida, kontseptsiooni kallal norimine on vaevalisem, siis peab ideoloogilisse diskussiooni laskuma. aga detailidega rõhuasetusi muutes saab disussiooni viia metatasandilt mõttetusse…tüüpiline võte muideks ka klassikalises propagandas.
    aga ma usun, et Toivo on lihtsalt pedantne mees, võib olla et ka Neitsi tähtkujust?…Ja eksimine on ju inimlik – kui mina ei märganud öösel näpukaid, ega siis Toivo ka kõiki mu näpukaid märganud, sest temagi vaid inimene:)
    aga tänud Ingrid moraalse toetuse eest 🙂

    Vasta

  4. Posted by Ingrid on august 12, 2007 at 11:48 e.l.

    Minu meelest on Eesti ülikoolides uus õppesüsteem juba ammu. Noh kui ammu, aga igatahes peavad praegused üliõpilased suurema osa õpitööst iseseisvalt tegema.
    Minu ajal oli tõesti nii, et iseseisev töö seisnes kohustuslikes loengutes ja samade loengute rotaprindiväljaannete pähe tuupimises.
    Iseseisev töö käis ringitöös.
    Praegu on uus generatsioon õppijaid, kuid õppejõud on veel vana kooli inimesed.

    Toivo!
    Näpuvigadele viitamine on norimine.
    Kui juba, siis oleksid võinud kõik vead ära märgata, aga sa ei märganud. Nii et peale norimise oled veel hooletu kah! 😦

    Vasta

  5. Posted by kaja on august 12, 2007 at 11:39 e.l.

    Toivole:
    kirjavead, nn korrektuurivead, on viletsast klaviatuurist ja prillidest ja lauseehituse ja muud vead sellest, et töötan juba neli aastat välismaal, minimaalse eestikeele praktikaga ning kõnevääratused sellest, et olen rahvuselt saarlane – murrakut esineb ka. Tänud sulle, et ikka sellistele olulisele detailidele tähelepanu juhid,see nüanss on selle kirjatüki juures tõepoolest väga oluline ja see on küll kole lugu, kui sõna analüüs valesti on kirjutatud:)Kuid ma arvan, et kui sa Toivo, oleksid positiivse häälestusega mu kriitilist kirjutist lugenud, siis poleks see, kuidas sõna analüüs siia välja kukkus, üldse oluline. Järelikut see, et ma süsteemi kritiseerin, häirib sind :)Aga tore et häirib, ehk kunagi inspireerib asja ka parmeks tegema:)
    Kriitika süsteemi suhtes on aga isiklikust kogemusest (minu tagasihoisliku persooni kogemus pluss umbes kümne erineva kolleegi kogemused) – mis ka nagu uurimismeetod sotsiaalteadustes (personal experience method inglise keeli), nii et lahmimine nende jaoks, kes sotsiaalteadusi ei aktsepteeri ja uuring nende jaoks, kes seda meetodit tunnustavad, võta kuidas soovid.
    Olen aga väga nõus sellega, mida Tiiauspaikka oma kommendis mainis – haridus ei anna veel haritust…Haridus tuleb ilmsiks siis, kui sa oskad omal alal asju, haritus aga siis kui sa oskad maailmaasju ka laiemalt vaadata ja oma asju sinna maailmasüsteemi paigutada ning oled tolerantne kuid samal ajal kriitiliselt anaüütiline eelkõige enda kuid vahel ka teiste asjade suhtes…aga jah – nüüd läheb asi juba uude teemasse, kuid eks sellest eestlaste tolerantsusest ja kriitikataluvusest võiks ka ju arutleda…

    Vasta

  6. Posted by Toivo on august 12, 2007 at 10:29 e.l.

    “Ja ma pean tõdema, et selle asemel, et ülbitseda ja oma haridussüsteemi üle uhke olla, peaksime me praegu kriitilislet ja tõhusalt proovima asja paremaks muuta, sisulisemaks, analüütilisemaks, kreatiivsemaks. Sest, kurb tõsiasi see küll on, aga midagi pole parata – Eesti haridussüsteemi produktid (haritud spetsialistid siis) on mujal maailmas valminutest oluliselt kinnisemad, väiksema anaüüsivõime ja äärmiselt kasina loomingulisusega…”

    mille põhjal sa seda arvad? miski uuring, või subjektiivselt lahmid?

    p.s. analüüs kirjutatakse ell-iga.

    Vasta

  7. Posted by tiiauspaikka on august 12, 2007 at 6:42 e.l.

    minu kõige suurem nördimus on olnud see (see on nüüd sesoses EU:ga küll muutunud) ,et vaatamata sellele, et kui sa siis oled Eestis mingi hariduse omandud, pead siiski Soome Hariduministeeriumist täiendkinnituse võtma, et kas sinu õpingud vastavad Soome haridussüsteemis vastavate õppeprogrammidega jne.Näiteks õpetajad ei saa püsivat töökohta, kui pole sellist dokumenti ette näidata.

    Soome puhul- ka Soome ülikoolidesse saab hea lõputunnistuse korral sisse otse, ilma sisseastumiseksamiteta. Näiteks Jyväskylä Ûlikooli füüsika õpppetaduskonda ja mõnede ülikoolide keemiateadsuskonda. 🙂 Arstiks/õpetajaks õppimisel aga ei aita muud kui eksam.
    Näide Tampere ülikooli pürgijale
    http://www.uta.fi/opiskelu/valinta/hakijaryhmat.html#kelpoisuus

    Ka Eestis on õppejõude ,kes tahaks süsteemi muuta, kuid seda vist järgmise kümne aasta jooksul ei saavutata, sest enne peaksid need vanameelsed lahkuma.

    Head algavat õppeaastat sinna Jyväskylässe! 🙂

    Siiki haridus ei anna haritust, seda olen nii palju kohanud, rahvusest hoolimata.

    Vasta

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: