Archive for the ‘kodu’ Category

9 nov.

Igal lollil oma lõbu…

Posted by Karuema in emotsionaalne, filosoofiline, isiklik, kodu.

Et kui juba kirjutamiseks läks, siis ühest asjast veel…

Kui ma veel Päris Väike Tüdruk olin, siis oli mul mõni unistus, mis kuidagi ei tahtnud täituda…Mängukaru, Puukingad, Stochkolmi ja Maroko reis, sest välismaal elavad sugulased saatsid sealt lummavaid postkaarte (see viimane unistus on siiani täitumata)…
Oma esimese mängukaru sain siis, kui olin Riias haiglas, jalgadega operatsioonil. Riias oli tolle aja kohta super Laste Maailm, unikaalse eskalaatoriga tollases Nõukogude Liidus. See oli meie igakordse Riias käigu lahutamatu osa. Ja muidugi oli seal Laste Maailmas ka selliseid mänguasju, mida tavalistes kohtades müügil ei olnud

(Pildil 1: Manchesteri Karu sünnitunnistus, tekst allpool)
(Pildil 2 Brüsseli lennujaamast päästetud karud)

Seal oli ka üks must ja karvane mängukaru. Mäletan, et ma niiväga tahtsin seda karu endale. Niiväga, et nägin seda isegi unes. Aga see oli päris kallis ja meie perel ei olnud raha mulle mänguasjade ostmiseks, tavaliselt. Pere eelarve oli päris kasin.

Kuid lapse tahtmine jäi. Ja siis ükskord, enne järjekordset operatsioonile minekut, ütles ema, et kui ma seekord lasen end opi saali viia ilma seakisa ja skandaali korraldamata, ma saan endale selle karu…No loomulikult, motivatsioon on ju tegelikult maailmas üks suurimaid protsesse liikumapanevaid jõude… Ja ma sain selle karu. See oli aastaid meie Kuressare kodus, ja ma olin nii loll, et kui maailma läksin, jätsin selle sinna. Ja siis müüs õde meie kodu maha, ja mu karu jäi sinna kuskile võõraste inimeste kätte mädanema, kõdunema…surema.

(Pildil 3 president Ilvese nimeline karu)

Sellest karu-unistusest on aga tänaseks saanud veider hobi…Ma kollektsioneerin karusid. Tegelikult ma päästan neid…Kui näen kuskil Eriti Kurva Olemisega Karu, siis ma orgunnin ta endaga kaasa, ja üritan ta elu veidigi rõõmsamaks teha. Kõige rohkem karusid olen ma päästnud ühest Soome bensukast, mis on natukene enne Lahtit, Orimattilas (Tuuliharju Neste) – ma ei saa aru, miks Kõige Kurvemad Karud just sinna satuvad. Aga näe nii on juhtunud.

Siis päästan karusid veel reisidelt. Ja Nüüd on hakanud ka minu lähedased ja sõbrad karusid päästma.

Kõige Erilisema Karu päästis ära Minu Väike Ave, Manchesterist sel suvel. Karu nr 104(pilt nr 4). Tal on isegi tunnistus selle kohta, et ta on üks Väga Eriline Karu (vaata tunnistuse pilti nr 1 ka…ja teised pildid on ka minu päästetud karudest, ja see suur kikilipsuga meenutas mulle kurba Toomas Herndrikut ja see sai ka ära päästetud Orimattila bensukast veel palju enne tema presidendiks saamist…)

Me kõik tuleme oma lapsepõlvest, oma unistuste ja veidrustega…Aga ma arvan, et selle taustal on oluline ikkagi millestki hoolida, millegi pärast südant valutada…Inimeste pärast, seda kindlasti…Aga miks ka mitte bensukatesse ja mujale üksi konutama jäetud mängukarude pärast…Eriti veel, kui nad kuvavad meie meeltesse unistusi lapsepõlvest…(pilt nr 5, minu Reisidelt Päästetud Karud. Üks Eriti Räsitud ja Kurva Olemisega Karu on ka Tallinna kodus, minu Poikaystävä kabinetis, päästetud Ljubljana lennuväljalt ja temast pilti ei ole…)

29 okt.

Kui palju maksab elu Soomes, vol. 1

Posted by Karuema in elustiil, isiklik, kodu, soome eri.

Täna sain elektriarve ja tunnistuse (mille peal oli see öökulli märk), et olen rohelise energia kasutaja. See on suht odav elektri variant, võrreldes teiste elektritega siin.
Elektriarve ise oli kolme kuu eest 76. 46 Euri. Noh juulikuu ja august ja september…Suvel kasutamist sisuliselt polnud. Poolest augustist ja septembrist siis tuli selline arve. Ülekandmise eest 41,53 Euri ja 988kWh ning müügi eest 34,93 Euri ja 832 kWh eest.
Sisuliselt tähendab see seda, et lisaks tavalisele majapidamises kuluvale elektrile on meil vannitoas põrandaküte elektriga ja kütame keskmiselt ka kaks korda nädalas elektrikerisega sauna.
Ökoelektri tunnistuse panime seinale üles, kena tunne on olla loodussõbralik 🙂
Eks need elektriarved nüüd suurene, sest täna oli juba kell neli väljas täiesti hämar ja kaks kuud läheb päev veelgi lühemaks ja pime pimedamaks.
Küünla tagavara on soetatud, kirkasvalo lamp põleb nüüd juba ka õhtuti, sauna vist hakkame isegi kolm korda nädalas tegema. Kuidagi tuleb ju kevadeni ära elada.

27 okt.

Hädaolukord: söbrad vajavad väikest kodu…

Posted by Karuema in isiklik, kodu, sõbrad.

…kaheks nädalaks novembris, 5 kuni 21. Kesklinna piirkonnas oleks parim. Aga miks ka mitte Mustamäe või Nõmme…või Kadriorg…

Sõbrad on soomlased ja seepärast mõned pakkumised on hullumeelsed…Häda selles, et need soomlased on ka vaid tavalised inimesed, ülikooli õppejöud oma arhidektuuri fännist naise ja väikese kutsuga. Ei maist rikkust ega vara, kuid mõnusad inimesed ja tahaks neid väga aidata (noh ja natuke Eesti maine ka mängus, et kas lollitatakse ja tõmmatakse nahk üle kõrvade, või ei…).

Hääd blogisõbrad, kellel on, kes teab kedagi, kellel on….ja kes tahaks aidata….Andke palun teada, äkki leiame mu sõpradele normaalse ja mõnusa pesa selleks kaheks nädalaks, ja ikka mõistliku hinna eest.
Newer Entries »