Kui muus pole avalikus ruumis üksteise kallal möliseda, siis keegi ikkagi mingi täitsa lolli teema fookusesse tõstab. No näitkes irriteerib avalikkkust sellega, et kriibib end lusika või karvamütsiga või teeb omale avalikke piimavanne või lällab kirikus või joonistab kehaosadega, mis taevaisa poolt inimese külge looduna pole otseselt selleks möeldud jne.
Nüüd siis on üks avalikkuses siristav inimisend avastanud, et sprodikommentaator, kes saare murdes köneleb, on ikka hull lugu küll.
Ma arvan, et kui need muud avalikkuses esile tükkivad tolad on ses mõttes isegi normaalsed, et nad iseenda kulul avalikult lolli pülluvad (saare murdeline söna muideks), sest kuniks sa teisele paha ei tee, pole ju häda, siis seekordne avaldus saarlasest spordikommentaatori suhtes on lihtsalt labasuse tipp, sest vöetakse arvustada/halvustada teist inimest. Vöib olla see ongi kohane, et eestlane peab kogus aeg (jälle saare dialektis väljend) teise ligemese kallal jöurama, sest muidu ta ju poleks päris öige eestlane, kui sitta suhtumist teistesse välja ei näita ja ennast ülbitsedes ei upitaks. Aga vat ma’p tahaks eestlasest küll nii ulluste mötelda. Ma tahaks, et eestlane ikka kena ja tark inimene on, ja intelligentne pealekauba. Seda viimast aga saab mööta üsna väheste vahenditega. Üks väheseid intelligentsuse möödupuid on muideks suhtumine erinevustesse.
Seega, kui te tahate, et teised teist kui intelligentsest inimesest mötlevad, siis olge päris ettevaatlikud selles osas, kuidas te oma suhtumist erinevuste (mitte) tolereerimisel väljendate. Neeger pole küll eestlase jaoks söimusöna, saarlane ammugi mitte, ka venelane ja homo on ju täiesti olemas nähtused meie kultuuriruumis. Sestap, kui me sildistama hakkame ja teisi kommenteerima, siis paraku juhtub sama ka meiega, sest üsna lihtne on erinevusi mitte tolereerivale isendile külge kleepida selliseid silte nagu “mats”, “mühkam”, “jobu” jne. Ja nende sönade konnotatsioon on juba palju negatiivsem kui see ühelgi saarlaseks söimatul kunagi olnud on.
Päris huvitav oleks kuulda, mis kena sildi saarlased siis sõnakriitilisele kodanikule panevad. Laulu või loo sisse sattumine saarte kultuuriruumis suht levinud häbistamise viis. Ja paraku selline, et selle seest enam välja nii lihtsalt ei saa. Ja köne all oleva härra pilte võiks Saaremaa täis kleepida, et siis inimesed ikka teaksid, keda kajaka sitaga loopida 🙂
Köike head ja paremat teitele ning mina isiklikult hakkan harjutama oma väheke rooste läinud saare murret. Olen töesti uhke selle üle, et olen saarlane ja et mu kultuuriline pärand on just selline nagu on. Ja tivolisse ma’p lähe mette, ega lase oma lastel kah menna. Vähemalt see piletiraha jääb sel jobul saamata ja olgu siis ilma. Loodan et teised ka protestiks ei lähe. Vähemalt saarlased ja nende söbrad, Saaremaale oma tingel tangeli müümisest rääkimata.
Karuema Päevaraamat 