Muljete orjuses


Paar päeva tagasi sattusin tänu oma AK-le antud kommentaarile huvitava diskussiooni sisse FB-s. No millest seal räägiti ja ei räägitud – igatahes rohkem aia august kui aiast oli juttu ja vahepeal läks jutt lausa metsaradadele, kuid meil on ju sõnavabadus ja igaüks võib asju rääkida ja tõlgendada nagu soovib. Kuid mis mind seal diskussioonis üllatas – ühe mu kunagise tudengi lausejupp, kui ma talt olin otse küsinud, et mis tal isiklikult minu vastu on. “Mul on jäänud mulje…”, ütles ta. See lausejupp pani mind kohe mitmeks päevaks tõsiselt mõtlema. Mitte selle üle, mida ja miks see noor mees minu suhtes midagi tunneb või arvab, vaid hoopiski selle üle, kuivõrd habras ja mõjutatav on meie mõte ja arvamus. Piisab mingist lihtsast meediatekstist, kus tõde on segamini vale ja spekulatsioonide, viha ja emotsiooniga ja fakte pole ollagi, piisab mingist emotsionaalsest isiklikust kogemusest, piisab mingi eesmäägiva lamba (loe arvamusliidri) populistlikust sõnavõtust, piisab kaubanduse kinnitusest, et hinnad ongi alla lastud, piisab poliitikute väitest, et vee hind õiglane, piisab Andrus Veerpalu siirast silmavaatest ja me usume et ta ei ole pahandust teinud jne jne ja meie muudkui usume, sest meil on tekkinud mulje. Miski on meile muljet avaldanud ja meile mõjunud.  Tuleb välja, et mulje avaldamine on nii lihtne.

Meie muljet jahitakse iga päev ja iga nurga taga – kõik võitlevad meie mulje kättesaamise nimel, sest sellest sõltuvad meie hoiakud ja meie valikud, meie hinnangud ja ka rahakotiraudade avanemine, sageli… See noor tudengipoiss, kellele ma mingi mulje kunagi sada aastat tagasi olin jätnud, isegi ei esitanud küsimust, kas allikas, mille põhjal tema mulje tekkis, oli ikka tõeste faktidega ja mis olukorraga oli tegelikult tegemist. Ja miks ta peakski – mulje oli ju kätte saadud ja emotioon sinna hulka, ja rohkemat polnud ju vajagi. Samamoodi me ei vaevu analüüsima, kas ja mis on kaubanduskettide hinnapoliitika tegelikult, millised on poliitikute lubaduste tagamaad tegelikult… Me ei vaevugi analüüsima, me hakkame koheselt uskuma, sest meil on tekkinud muljed.

 

Samas on mulje ju puhtalt emtsionaalne ja mõtleval inimesel võiks ju olla väheke analüüsivõimet, kriitilist maailmanägemist, et mitte anduda muljete tulvale? Et kui me ütleme valge, siis võib seal täpsemal vaatlusel leida hoopiski spektri halli või sinist värvi, kui me ütleme tõde, siis lähemalt faktidega tutvudes leiame, et tegelikult on kõik suhteline. Miks me ei mõtle sellele, et tass on ühelt poolt vaadates ühesugune ja teisalt uurides hoopis teistsugune ja meie esmane mulje on ostutnud poolikuks, või koguni valeks? Miks me anname nii lihtsalt järgi mugavusele ning meie muljete jahtijatele ja loobume süvenemisest? Miks me anname eelise pealiskaudsele ja loobume süvenemisest, asjaoludega tutvumisest ja faktipõhiselt oma arvamuse kujundamisest?

Jah, muljete abil inimeste mõjutamiseks on ju isegi terveid teaduslike koolkondi välja aretatud – sotsiaalpsühholoogiast kuni reklaamiteooriateni välja, sinna vahele suhtekorraldusest, propagandast ja turunduskommunikatsioonist aretatud monsterkonstruktsioonidest rääkimata, samuti terved tööstusharud töötavad ja püsivad elus selle peal, et inimene, va loom on laisk ja pealiskaudne, ehk ka ükskõikne ja lihtsameelne ja eelistab oma otsustamisel muljet faktile. Aga mõtlev inimene peaksn ju sellest kõigest üle olema? Ei saa ju üks haritud mees olla niivõrd lihtsameelne, et usub kõiki allahindluse silte, kollase meedia tekste ja poliitikute juramisi? Või ehk siiski? KA MÕTLEV MEES  on ju siiski ainult inimene, ehk siis oma muljete ori, tegelikult.

Palju õnne teile kaaskodanikud. Uus Kroonika ja Õhtulehe number on tulekul, Jõulujärgsed allahindlused kestavad veel vähemalt kuu ning Keskerakond on siiralt ja südamest teile tasuta transporti lubanud, ilma igasuguse tagamõtteta, muideks :). Mõnusat muljete nautimist, seltsimehed unetud! Uskuge ikka kõike mida te näete, ja hoidke energiat pigem naabritega kaklemiseks ja teiste inimeste sõimamiseks, halvustamiseks, naeruvääristamiseks, mõnitamiseks, sest teile on ju kindlasti tekkinud mulje nendest, teistest ja kolmandatest inimestest, asjadest ja olukordadest. Mõtlemine ja analüüs, need on ju vaid friikidele 🙂

p.s 1 muideks, ma ise olen ka muljete ori, mul on isegi oma blogi, mille nimi on Impressions . Kui sa mu juttu siin ei viitsi süveneda, siis mine vaata pilte, see on alati olnud muljete kujundamisel tõhus alternatiiv tekstile…

p.s 2 ja vaadake vahelduseks Võsa Petsi saadet – ma täna vaatasin, issand millise mulje sain, ja mõtlmisvõime kadus täielikult, emotsionaalne shokk oli selline, et lausa oigama võttis 🙂 Ja ma vist leidsin vastuse ka sellele, miks inimesed mõelda ei taha – see on liiga valus ajudele…

One response to this post.

  1. Ühes Simpsonite osas vaatasid Homer ja Marge televiisorit. Lisa tuli ja pani teleka kinni. Homer väga ärevile läks seepeale – put something on quickly, I feel I’m starting to think!

    Vasta

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: