Karm pealkiri tuli keelele, tükk aega enne mötlesin, et kas ikka lajatan sedasi… Aga siis sai nördimus vöitu ja nii ta jäi.
Milles siis asi? Nimelt, täna tuli mulle Näoraamatusse end söbraks pakkuma Edgar Savisaar. Ja see ajas mul hinge täis. Ma ei tunne seda meest, ma pole tamaga kunagi kohtunud. Mis pagana söprust saab meie vahel olla?
Tema söbraks pakkumine on ilmselgelt lipitseva iseloomuga – tahaks enne valimis veel ühe jobu önge otsa saada, kes siis seda lolli valimisteks möeldud promo-mula loeks ja vaataks. Kuidas saab nii labaselt ja nii ülbelt inimestesse suhtuda? Kas selline robustne poliitprostituudi stiil on töesti Savisaare enda väljamöeldis, vöi on möni agar nöunik talle sellist halba nöu andnud – massiliselt Näoraamatus ennast välja pakkuda?
Jah mul on möned tuttavad poliitikud, kes on ka söprade hulgas Näoraamatus – Kalle Laanet, kes töesti kuulub mu vanade heade tuttavate ringi isegi vaatamata tema erakondlikule kuuluvusele ja Evelin Sepp, kes on olnud kunagi mu öpilane, Katrin Saks, kelle poisse mina olen öpetanud, Andra Veidemann, Marju Lauristin jnejne – sönaga inimesed, kellega mul elus ikka miskit pistmist ja tegemist on olnud – olenemata nende soost, rassist ja parteilisest kuuluvusest, on nad ikka üht vöi teistviisi minuga seotud. Aga Savisaar? Kes on ta minu jaoks. Isegi mitte minu linnapea. Rääkimata köigest muust…
Liig mis liig. Ja siin on tema kommunikatsiooninöunikud küll üle vindi keeranud.
Kuidas siis kasutada sotsiaalset meediat valimiskampaanias? Köik ju teevad seda viimasel ajal, alates Obamast ühe laiema haardega… Nipp sotsiaalse meedia kasutamisel on lihtne – sa pead arvestama nende pöhimötetega, mis sotsiaalsetes vörgustikes eksisteerivad ja elu korraldavad – vöim ja jöud on hierarhiate löpus mitte tipus ja inimesed on vabad omade arvamuste kujundamistes. Vöiks isegi öelda, inimesed vörgustikes on ekstreemselt vabad ja egoistlikud, sest see on nende ruum ja nende vaba valik ja nende kuningriik. Selles keskkonnas määrab vaid inimene ise. Sestap selline masspropaganda stiil möjub sotsiaalses meedias pigem hävitavalt kui loovalt. Kampaaniat sotsiaalses meedias tuleb teha nii, et inimesi tuleb sulle juurde, mitte inimesi eemale peletades. Mitte ennast pakkudes, vaid enda juurde kutsudes. Selge on see, et inimestel on oma poliitilised eelistused ja kui siis vale poliitik juhtub ennast valele inimesele välja pakkuma, ei tule sellest mitte totaalset ja positiivset promo, vaid hoopis iroonia, ilkumine ja halvustav naer. Paar päeva tagasi juhtusin ühe minu söbra söbra reaktsiooni lugema – talle oli ka Savisaar end Näoraamatu söbraks sokutamas. Ja kommentaarid olid positiivsest reflektsioonist kaugel.
Aga kuidas siis ikka? Väga lihtsalt, mitte ära hakka isiklikult söbraks tükkima ei tea kellele ega ennast peale suruma, vaid hoopiski, tee omale grupp, kus need, kes sinust huvitatud, vöivad ise su fänniks tulla ja su poliitpromo nautida. Nii see asi toimiks. Praegu aga – sorry, Savisaare söbrakspüüdmine möjub pigem poliitilise prostituuditeenuse pakkumisena kui asjakohase ja professionaalse valimiskampaaniana.
P.S Issake, mis minuga küll lahti, juba teine poliit-teemadel postitus mu seni poliit-süütul blogilehel. Ai-ai-ai Kaja, sa oled hukka minemise tee otsa peale sattunud…
Karuema Päevaraamat 
Posted by elinaelina on oktoober 24, 2010 at 3:04 p.l.
Täitsa võimalik, et see polnudki üldse Savisaar ise, kes sõbrakutse saatis. Võib-olla hoopis mõni noor broiler.
Posted by Mister X on oktoober 23, 2010 at 5:07 e.l.
Mina näiteks pakun ennast sõbraks mitte enda pärast, vaid ma loodan ja usun, et minu poolt pakutavad viited võivad seda inimest huvitada. Ise olen ma väga tänulik neile, kes mu silmaringi avardavad. Ja päris kindlasti on igaühel midagi pakkuda. Sa oled siis üks neist, kes massihüsteeriaga kaasa lähevad. Nüüd ma usun, et sul omad ajud puuduvad.
Posted by Kaja Bearmom on oktoober 23, 2010 at 5:42 e.l.
ma suudan oma silmaringi ja huvide eest ise hoolitseda, selleks kull ei vaja ei mister X-i ega (kes tuleb minu virtuaal kodusse mulle hinnanguid andma) ega Savisaart.
panen oma blogi kommentaarid taas modereerimise alla, igasuguseid hulgub siin virtuaalavarustes ringi…
Posted by juhani on oktoober 23, 2010 at 2:30 e.l.
Aga laar jt võivad FB sõpru koguda? neid poliitikuid on palju, kes sõpru koguvad. edgar on ka inimene.
Posted by Aldis M. on oktoober 23, 2010 at 2:09 e.l.
Sina ei tunne Edgarit, aga Edgar tunneb sind!
Posted by toivo on oktoober 22, 2010 at 6:43 p.l.
twitteris on follow, facebookis selline võimalus puudub.
Posted by Kaja Bearmom on oktoober 22, 2010 at 6:50 p.l.
FB saad teha oma grupi vöi fännilehe ja siis need, kellele sa meeldid, need liituvad sinuga. sisulislet sama mis twitteris jälgimine, aga mitte söbraks olemine, mis on eraisikuna käibel. paljud lauljad ja näitlejad on sedasi FB-s ja firmad ja organisatsioonid ka. Keegi ei topi end sulle söbraks. välja arvatud Savisaar, kes arvab, et peaks inimestele isiklikuks tuttavaks ronima, kuna valimised on tulekul. Tehku oma kampaaniat aga stiilselt, nii nagu neid asju tehakse, mitte labaselt ja robustselt.
Posted by Maire on oktoober 22, 2010 at 5:28 p.l.
Loodetavasti ei olnud tal end FB-s sõbraks pakkudes vähemalt punast roosi hambus. Tookord kui ta agaralt võõrastele meiliaadressidele enda pildiga naistepäevaõnnitlusi saatis, mõjus see ikka tõeliselt perversselt. Kusjuures ega neil ju õnnestunud ainult naistele saata – kujuta ette, et kenal naistepäeva hommikul laekub meesterahva meilboksi jalad harkis seisva Savisaare pilt, roos hambus. Vot sel hetkel tundsin mina end peaaegu prostituudina, no nii odavalt et jube. Kujutan ette, et mõnda sellise kaardi saanud meest ajas see tookord lihtsalt oksele.