Saaremaa suved on ses möttes igavad, et ega muust nagu eriti polegi kirjutada, kui küllatulnutest ja loomadest. Kusjuures need viimased siiski pakuvad mingit uut, vanad söbrad aga on nii nagu nad on – köik on sama ainult päev on uus.
Täna oli meil konnade kokkukorjamise päev, sest homme hakkame muru niitma. See oli pea kümme aastat tagasi, kui avastasime, et 
meie krundil elab üks üüratu suur konn. Kuna keegi varem sellist elukat polnud näinud, siis oli meie esimene arvamus, et köre. Väheke uuringuid internetis siiski meie öhina kummutas – on vist ikka üsna tavaline kärnkonnavolask.
Tookord oli muidugoi ehmatus suur, kui va volksam oli end tiigist maja juurde vedanud sedasi plätsaki, plätsaki plätsaki – sellega ta meie tähelepanu öhtuhämaruses pälviski. Oli selline suur ja peopesa möötu. Ja ise ka veidik ähmis. Sellest ajast alates oleme iga kevad peaaegu et esimese tegevusena lume sulamise järel otsinud, et kas Suur Konn on elus ja et kuidas ta talvitus. Tavaliselt end aida serva alla maa sisse kaevanud. Tänavu aga leidsime ta vanast aiatagusest kaevust koolnud metssea korjuse juurest. Sealt me teda muidugi kätte ei saanud, loodame, et ronis ise ikka välja. Aga paar isendit oli jälle kukkunud ka solgivee äravooliauku (tühja) ja sealt Uku need kaks selli küll väevöimuga välja tassis ja tiiki vedas.
Aga tundub, et populatsioon on juba päris suur, sest tänavu oleme pidevalt hädas pisikeste konnadega, kes igalt poolt muru seest välja hüppavad, ja kuhugi vudivad. Nende arvukuse pöhjalt vöib oletada, et peagi on meil tiigis oma sada kärnkonna. Oh jah. Igatahes, täna sai öue pealt oma kümmekond neid kokku korjatud ja tiiki veetud, sest homme hakkab murulöikus ja niiduki terad on päris koledad tapariistad…
Piltidel meie konnad Vähikus niisama, ja kevadiselt vallatlemas.
Karuema Päevaraamat 
Posted by Elina on juuli 22, 2010 at 5:07 e.l.
Meil oli Rakvere kandis samasugune elukas, elas mitu aastat täpselt samuti aida alla kaevatud urus. Arahingelisemad isegi kartsid seda jõletist. Tänavu jäi paraku autorataste alla…
Posted by Maire on juuli 16, 2010 at 6:05 p.l.
Meie aeda on ka sel aastal üks jube suur kärnkonn kolinud, ma pole eales nii suurt konna näinud. Viinamäe teod on igal juhul kõik kadunud aiast – ei tea, kas konn pistis nad nahka või on lihtsalt kuuma eest peidus. Kusjuures ühtki väikest konna pole, ainult see üks hiigelsuur kooserdab ringi nii kui õhtul jahedamaks läheb. Käisime täna koeraga ujumas ja arutasime, et ei tea, kas oleks pidanud konna ka kaasa võtma – nii suur tegelane, et endal juba tunne nagu oleks veel ühe koera võtnud omale, kelle eest peaks hoolitsema:)