Karuema Päevaraamat Üksinda omade seas

Tänased uudised Belgia valitsuse kukkumisest ei ole head. Nii nagu igasugused valitsuste kukkumiste uudised üksköik kus maailma otsas. Iga muutus meid ümbritsevas maailmas toodab stressi. Isegi positiivne muutus. Rääkimata siis halbadest asjadest. Kuidas inimesed selles olukorras ennast tunnevad? Pean tödema, et kummaliselt rahulikult. Siin Gentis on inimesed kogu aeg kummaliselt rahulikult. Kui poliitikas köik keeb ja keerleb, siis igapäevases elus on köik selle vörra palju stabiilsem ja rahulikum. Belgia moodus hoida tasakaalu? Gent on Belgia flaamikeelne osa. Kuid ei mingit probleemi tavainimese tasandil ka prantsuse keele ja kultuuriga, prantslastega. Mu kolleeg siin Gentis just kohtus koolidirektoriga riigi prantsusekeelsest osast ja nad könelesid flaami keeles. Möni nädal tagasi kohtusid nad prantsusekeelses osas ja vestlus peeti loomulikult prantsuse keeles. Ühe riigi siseselt arendatakse trans-belgia programmi – Erasmus fond, mis rahastab teaduse ja hariduse vahetust Euroopas, pakub erilahendusi ka kahekeelse riigi siseselt. Igapäevane elu Gentis aga on täiesti äärmuslikult rahulik ja stabiilne. Ütleks isegi et paigalseisev. Olen siin öpetamas juba üheksandat aastat – ja ikka samad poed on alles ja müüvad sama kaupa, samad kohvikud ja restoranid, samad hinnad, samad ettekandjad… “Oo teie ka jälle siinmail käimas!”, tervitab mind mu lemmik ribirestorani naisettekandja, “teie lemmik laud seal akna all on vaba kella 9ni, kas soovite vötta väikese eine…?” Ja siis ma tellin oma pooliku grillitud kana hulga rohelise salatiga, ja see maksab endiselt 10 euro ringis… ja Krik ölu on sama hea nagu kogu aeg… Tundub, et elu Belgias töepoolest seisab. Positiivses möttes, turvatunde loomise möttes. Inimesed ei lase end poliitikast häirida. Igapäevaselt saadakse hakkama üksteisega, olenemata rassist ja rahvusest. Olulised on lihtsa elu lihtsad rutiinid, isegi vaid korra kohatud baaripidaja vöib sind järgmisel hommikul oma jooskutuuril ära tunda ja röömsalt tervitada, juhuslik körvalistuja alustab juttu ja avab end ning tema mure ei ole mitte poliitika pärast vaid sellepärast, et linn on üles kaevatud ja see on turistid eemale peletanud ja äri toppab, aga maksud ja rent tuleb ikkagi tasuda… Ja üleskaevatud linnas ei liigu enam ühistransport korralikult ja prognoos linn korda saada on alles 2013 aastal… Töepoolest, siin poole tunnise rongisöidu kaugusel Euroopa südamast oleks nagu hoopis teine ajastu. See vana hea aeg, kui inimestel oli aega ja tahtmist ja kui suhted inimeste vahel olid tähtsad. Need on tähtsad veel tänagi. Hoolimata sellest, mis toimub Belgia poliitikas.