Mind juba päris pikka aega kummitab üks küsimus: kas meie unenägudel on meile mingi sönum? Vanasti ma nägin pahandusi unes ette – umbes paar nädalalt enne mingit tüli vöi riidu vöi muudsorti negatiivset üleelamist nägin unes söda. Ja siis sain sealt alati ka selle selguse, et missugune on minu positsioon selles riius ja kuivörd ma olen osaline vöi pealtvaataja. Söda ei ole ma ammu enam unes näinud, önneks.
Nüüd, umbes viimased kümme aastat vöi natuke vähem, toimuvad köik tegevused ja olukorrad mu unedes minu lapsepölvekodus, Kuressaares Saue tänaval. Tol ajal kandis maja numbrit 5, nüüd on numeratsiooni muudetud ja maja number on 13. Ja öde müüs selle maha juba aastaid tagasi. Ja seal elavad hoopis uued inimesed. Aga mina olen hakanud seda paika unes nägema. Iga kord kui on selline uni, mida ma mäletan hommikul, on see köik juhtunud seal Saue tänaval.
Ma ei saa seda öelda, et see koht mulle emotsionaalselt eriti armas oleks. Ja päris ausalt sügavale hinge vaadates, ei ole ma väga kurb, et öde selle koha müüs – ta poleks seda vana lagunevat maja töepoolest suutnud oma inimliku ja finantsilise ressursiga püsti hoida, ja see oli ratsionaalne ja hea tehing temale. Ning ma olen nagunii mujal. Seega, sellist suurt kripeldama jäävat hingelist valu seoses selle paigaga ju ei ole… Aga miks siis köik tegevused igal öösel just seal toimuvad?
Kunagi päris väiksena nägin ka kogu aeg ühest ja samast kohast unesid. See koht oli kuskil körbes ja maja hoov oli selline planguga piiratud lage liivane, ilma igasuguse haljastuseta ala. Ja see maapind nagu tuiskas kogu aeg, selline liivatuisk oli. Ja päike paistis peaaegu et kogu aeg läbi selle liivatuisu… Ja siis olid köik uned selles paigas. Kunagi hiljem tegin mingi numeroloogilise arvutuse ja sain teada, et ma olla eelmises elus Mongoolias mingi naissödalalne olnud. Oma praeguses elus ei ole ma Mongoolias käinud. Aga kui ma Roy Strideri Minu Mongooliat lugesin, siis tulid need paigad mulle väga selgelt ette ja tundsin kummalist sulandumist sinna keskkonda. Vöib olla Roy lihtsalt kirjeldas nii meisterlikult neid keskkondi? Aga vöib olla elustus seda köike lugedes mu eelmise elu kogemus? Sest lapsena me oleme oma praegusest elust veel kogenematud ja äkki me meeled on veel nii avali, et eelmiste elude kogemused tulevad meelde? Vöi kas meil üldse on olemas need eelmised elud? Igatahes kui ma Pekingis käisin, siis tundsin ennast seal liivatormi mattunud vähe sumuses kuid päikselises paigas ülihästi. Sealne +30 kraadi ei olnud mu ülevereröhulisele paksule ihule üldse raske ja jalgsi, ilma suuremate puhkepausideta läbi Keelatud Linna vantsimine polnud piinarikas. Talusin seda kuumuse ja liivasegust olemist ülihästi ja tundsin end koduselt. Seega – ehk siiski olin oma eelmisesse kodukanti jöudnud? Aga miks siis nüüd see Saaremaa kodu pea igal öösel on tegevuspaigaks ja miks ma enam sinna nn “Mongoolia liivakörbe planguga piiratud aeda” oma undedes ei satu?
Pildil mu lapsepölvekodu Kuressaares, paar aastat tagasi tegin selle mälestuseks. Need uued elanikud pole maja palju remontinud, ehitasid vaid öue peale puukuuri asemele uue maja ja vana elumaja on selline nagu ta on. Isegi värv on sama – meie pere värvitud aastakümneid tagasi, siis kui isagi veel elus oli ja mina alles kodus elasin, millaski 70ndatel…
Karuema Päevaraamat 
Posted by Piret Joalaid on märts 26, 2010 at 6:25 p.l.
Mõtlesin just hiljuti samale teemale.
Tean kahe unenäo tähendust: millal lähen kellegagi riidu ja millal saan raha.
Näen väga tihti unes Nooruse koori proove, esinemisi ja reise. Ja ühte vana töökohta (BNSi) ja eelmist kodu.
Olen ka mõelnud, et hakkaks üles kirjutama ja seoseid otsima, aga pole veel algust teinud.
Posted by Elina on märts 13, 2010 at 8:08 p.l.
Silva meetod (mille algkursuse eelmisel ja üle-eelmisel nädalal läbisin) pöörab väga palju tähelepanu unenägudele ja ütleb, et kõige parem tõlgitseja on unenägude nägija ise. Seetõttu on meetodi üks osa unenägude kontrolli harjutus, mis algab sellest, et jätad igal ööl meelde ühe unenäo ja paned selle ka kirja. Lõpuks saab unenägusid tahtlikult esile kutsuda ja leida neis oma probleemidele lahendusi. (Mina pole selle harjutusega veel algust teinud ja tegelikult ei näe ma erilist motivatsiooni seda alustada, kuigi soovitati soojalt.)
Mina olen tähele pannud, et näen unes asju, mille läbimõtlemisega ma päeval piisavalt ei tegele.
Posted by AV on märts 13, 2010 at 12:50 p.l.
Oli aastaid tagasi ameerika kirjasõber Al, nüüd juba manalamees, kellel oli elus kaks unistust: kolmekordse ülehelikiirusega luurelennuk SR-71 Blackbird ja Ukraina uisutäht Oksana Bajul. Tema unenäod siis keerelnud peamiselt nende kahe ümber tavaliselt eraldi, aga mõnikord lausa olnud mõlemad korraga (nt Al kihutamas Blackbirdiga üle taeva, uisutäht põlvel istumas, mida oli Ali kehakuju tõttu võimatu ette kujutada, sest ta poleks Blackbirdi kokpitti mahtunud üksigi, kellegi põlve peal sõidutamisest rääkimata).
Vat Al siis ütles targasti, et unenägudes antakse inimesele võimalus läbi elada olukordi, mida ta päris elus ei saa.