Mulle hirmsasti meeldib soomlaste Häntä pysty! saade (vöi öigemine vanade saadete kordused, mida praegu näidatakse). Seal on nii armas saatejuht – loomatohter Anne, ja igas saates saab keegi hüljatud loom endale kodu, ja siis räägitakse üldse igasugu asju lemmikloomade elust.
Ühes saates oli huvitav juhtum, kus rotil oli krooniline bronhiit ja siis räägiti, kuidas seda ravida, ja siis saade enne seda – kodus lemmikloomana peetud siilil oli laktoositalumatus ja tal oli opereeritud emakavähk. Siis oli koeral eesnäärmeprobleemid, mida raviti hormoonisüstidega, ja siis kits otsis kodu…
Olen sageli möelnud sellele, et kuidas me oma lemmikloomadesse suhtume. Aga nii inimlikult, kui seda Soomes tehakse, ma poleks julgend möeldagi.
Siin näiteks ühel tuttaval perel on lammas lemmikloomaks, Pekka nimi ja see käib perega igal pool kaasas. Istub autos, noh nii nagu tavaliselt koerad istuvad… Viskasime nalja, et Pekka vöiks minna Sokosesse fotosessioonile: Pekka parfüümileti juures, ja Pekka susse valimas, vöi ehk siis Pekka lihaleti ääres…
Ja kujutage ette, kui mu söbrad suvel meile Saaremaale külla tulevad ja Virtsu sadamas praami ootavad, ja siis Pekka vaatab autoaknast välja ja köik need ennast segi joonud suveturistid saavad südamerabanduse, sest neile tundub, et nad näevad viirastusi…
Pildil Pekka.
Karuema Päevaraamat 
Posted by tiia on jaanuar 30, 2010 at 8:17 e.l.
kui mul eelmises elus veel suvila oli, siis tegin nalja, et võtan omale kitse, et ei jõua seda muru kogu aeg niita. küljele maalin suurte tähtedega – Partner. et kui piiril hakatakse loomadokumente nõudma, siis ütlen et see ju mu muruniiduk 😉
Posted by muulikas on jaanuar 30, 2010 at 4:52 e.l.
Mul ühe tuttava kassil avastati suhkruhaigus – nüüd süstib kassile kaks korda päevas kindlatel kellaaegadel insuliini. Just arutasime, et selles osas on elu ikka kõvasti edasi läinud siin ka.
Posted by Siiri on jaanuar 29, 2010 at 11:01 p.l.
Nägin meie linnaosas ka musta lammast jalutavat meest. Lammas oli ilusti rihma otsas ja kõndis rahulikult nagu koer.