Arvan, et olete üsna sageli olnud olukorras, kus köike nagu ei saa vöi ei taha rääkida. Ja siis otsustate vaikida. Vöi keerutate midagi kokku ja sisuliselt valetate. Kumb on hullem, kas vaikida vöi midagi kokku keerutada? Vöi on mölemad samavörra inetud? Vöi ei ole üldse inetud? Pooltöde on ikkagi pool töde, mis sest et valitud pool. Kas siis see teine pool on pool valet?
Ise ka imestan, et pühal reede hommikul selliste küsimustega oma pead vaevan…
Tegelikult on nii, et mida vanemaks saan, seda vähem ma pööran tähelepanu sellele, mida mehed räägivad, ma vaid jälgin, mida nad teevad (As I grow older, I pay less attention to what men say. I just watch what they do.)
15 jaan.
Karuema Päevaraamat 
Posted by CV on jaanuar 16, 2010 at 4:45 e.l.
Vaikimine ei ole küll valetamine, aga võib olla hullem kui valetamine. Kui mees, kes sinuga kurameerib, näiteks jätab sulle rääkimata, et kodus on tal tegelikult rase abikaasa …
Eks ikka sõltub olukorrast ja inimestest selles. Mulle meeldis üks ülemine, mis kusagilt kõrva jäi “if telling the truth can set you free, it usually beats the crap out of somebody else” ehk siis tõde, mis sinu jaoks on vabastav, teeb tõenäoliselt kellelegi väga haiget. Seega pole vaja ka kõike alati rääkida. Mõnikord pead sa üksi piinlema ja mitte teistele tõega haiget tegema, kui selle tõe teadmine ei anna neile mitte midagi juurde ja nad ei saa sellega midagi peale hakata.
Eelnevast lähtudes on minu joaks tegemist otsustusküsimusega. Kui suur vajadus on teada?
Ahjaa, on ka eriolukord – kui otse küsitakse, siis on ainus õige vastus tõde.
Posted by Larko on jaanuar 16, 2010 at 1:02 e.l.
Võib ka väikse Illimari lähenemist proovida: ei läinud koeraga 🙂
Posted by Kaja Bearmom on jaanuar 15, 2010 at 1:50 p.l.
jah, keeruline teema, palju nüansse ja kontekste… vöta sa kinni, kuidas oleks hea, kas valetades vöi vaikides…
Posted by elinaelina on jaanuar 15, 2010 at 9:10 e.l.
Ütlemata jätmise negatiivsus tuleneb olukorrast. Kui jätta suvalisele seltskonna vestluspartnerile midagi ütlemata, siis selles midagi hull ma ei näe. Teine äärmus on näiteks see, kui jätad partnerile ütlemata, et sul on armuke – see on ilmselgelt sama halb kui valetamine.
Millega aga mina olen just oma mehe suguvõsas kokku puutunud, on selline imelik asi, vaikimise asemel valitakse valetamine. Näiteks on ämm mulle pikad jutud kokku valetanud selle kohta, kuhu arsti juurde ta läheb. Selle asemel võiks jätta üldse rääkimata, et ta kusagile arstile läheb. Ma ei näe põhjust, miks valetada inimesele asjade kohta, mida teist üldse ei puuduta ja mille rääkimine pole kohustuslik.
Posted by Mina on jaanuar 15, 2010 at 8:27 e.l.
Valetamine ongi ju vaikimine st tõe vaikimine.
Posted by Karmen on jaanuar 15, 2010 at 8:17 e.l.
Luule Viilma väidab, et tõe varjamine on ka valetamine ja võib sulle endale kätte maksta.
Posted by ninataga on jaanuar 15, 2010 at 7:45 e.l.
üks pilt räägib rohkem, kui tuhat sõna …
Posted by zeeta on jaanuar 15, 2010 at 7:32 e.l.
katsetatud ja veendunud : vaikimine on parim. mida ei tea, seda pole olemas.
Posted by Oudekki on jaanuar 15, 2010 at 7:21 e.l.
Ühes BBC krimiseriaalis üteldi, et vaikimine ja valetamine on põhimõtteliselt vastandid: valetamine on asjade reaalsusele juurdeleiutamine ja vaikimine on asjade reaalsusest vähemaks võtmine 🙂 Kumb on hullem, see sõltub ilmselt olukorrast 🙂