Heh, täna sai natuke soome ja eesti keele teemal jälle muljeid vahetatud. Köik hakkas peale sellest, et ütlesin Pauliinale eesti keeles: “Ma kinkisin Laurale muhu tikandiga telefonikoti!”. Selle peale Pauliina naerma, et ha ha ha. See söna “kinkima” on teil nii naljakas. Et soomlasele see kinkimine on selline erootiline alakeha edasi-tagasi jönksutamine, rütmiliselt sedasi…. Noh ega eestlasedki muigamata jäta kui soomlased “lahja”st könelevad (kink soome keeles…)
Oh jummal küll. Mida sügavamale soome keelde ja soome kultuuri kaevud, seda enam tuleb köiksugu rövedaid asju esile. Varsti ei saa enam miskit eesti keeles soomlaste kuuldes öelda, köigel on selline spetsiifiline, “Tyrät rytkymä” alatoon.
Posted by Elina on jaanuar 13, 2010 at 7:50 p.l.
Nagu olen märganud, paneb enamikke välismaalaasi naerma eesti sõna terviseks. Nalja teeb siis muidugi see sõna teine pool.
asianajaja ruumis – huvitav oleks teada, kuidas seda tõlgib soome keelt mitte tundev eestlane
ja siis veel need soome sõna, nagu hallitus, makea jne.
Posted by Kaja Bearmom on jaanuar 13, 2010 at 7:53 p.l.
noh need sönad, nagu ruumi koristaja, hallitus, makea jne on juba sellised tavalised linnalegendid, alguses oli küll oih ja aih, aga meie ülikooli inimesi nendega enam ei üllata. ka näiteks Kass on nendejaoks kuba töesti kass ja pall on pall, mitte meeste suguelund jne. Eks need kuus aastat ole juba oma töö teinud, eesti keel ja meel on siinmail paljudele omaseks saanud.
Posted by Maire on jaanuar 13, 2010 at 2:52 p.l.
Rootslaste “lycka till” on ka alati eestlastele palju nalja teinud, eriti kui seda eestipärase aktsendiga öelda 🙂