Veetsin nädalavahetuse siit Jyväskyläst umbes 200 km pöhja pool Etela Pohjonmaal Seinajoel. Ühe mu siinse söbra ema, kes ka mu söbraks saanud, kutsus külla. Oli mulle jöulukingiks ostnud piletid Seinajoe linnateatris lavastatud Sofi Oksaneni näidendile. See sama kuulus Puhdistus. Ja siis me käisime enne teatrit seltskonnaga veel koos söömas ja peale teatrit joodi veini ja näksiti ema tehtud head paremat. Ja täna veeti mind kauneid Pohjonmaa vaateid mööda ringi – alates mönusatest loodusvaadetest kuni Alvari Aalto planeeritud linnarhidektuurini välja. Jah, nii ta on, et majadel erinevates linnades pole silte, kuid väga paljudes Soome linnades on mingi komplekt Aalto disainitud maju ja elanikud on selle üle uhked.
Teater oli hea. Isegi väga hea. Lavakujundus eriti, ka seepärast, et eesti poisi tehtud. Hulgaliselt mötteid tekitas – köigepealt seda, et önneks on Eesti need hullud ajad üle elanud. Kuid teisalt töi silme ette ka meie perekonna loo – oht et saadetakse Siberisse, kuna lähedased on su peale kaevanud ja köik see kommunistliku ühiskonna sürrealism koos selle alguse ja löpuga. Inimestevaheliste suhetega vöi ehk nende suhete haiglaslikkusega… ja siis ma uurisin ka, mismoodi soomlased seda Oksaneni näidendit tölgendavad, et mis neile sealt nagu assotseerub…. Tuleb välja, et enneköike see hirm ja öud, et neist on kogu see pakett nii lähedalt mööda läinud ja tunnetus, kuivörd lähedal köik need öudused on neile olnud. Et mis oleks saanud siis kui…
Homme hakkab jälle uus töönädal, mis toob kaasa lonegukursuste alguse. Miks mul on kogu aeg selline tunne, et tahaks juba pensionile?
Karuema Päevaraamat 
Posted by Möned asjad lihtsalt on ilusad « Karuema Päevaraamat on jaanuar 14, 2010 at 7:15 p.l.
[…] otsa saama, kuid minul mölgub ikka veel meeles eelmine nädalavahetus söprade juures Seinajoel. Siis kui sai ka teatris käidud ja Sofi Oksaneni Puhdistust vaadatud. See oli ilus reis ja nüüd neid reisi pilte oma sotsiaalsetesse vörgustikesse üles riputades, […]
Posted by Mary on jaanuar 11, 2010 at 2:27 p.l.
Blogiga olen hästi tuttav. Nüüd siis “Minu Soome” ka läbi loetud. Väga armas ja huvitav oli! Aitäh! Nii mõistetav mulle. Eraviisiliselt märkus, et eriti pakkus mulle hingelohutust selgitused soomlaste kokkuhoidlikuse kohta. Elades väga kitsalt, tundsingi ennast juba friigina keset teisi eestlasi ja venelasi…
Posted by Kaja Bearmom on jaanuar 11, 2010 at 2:55 p.l.
aitähh kenadest sönadest:)
Posted by Maire on jaanuar 11, 2010 at 1:51 p.l.
Rõõm näha, et peale minu on veel keegi, kes pensionist unistab 🙂
Posted by Kaja Bearmom on jaanuar 11, 2010 at 2:55 p.l.
🙂
Posted by Liana on jaanuar 11, 2010 at 10:39 e.l.
Minu Soome tööandja küsis pärast raamatu lugemise lõpetamist:”Kuidas te pärast kõike seda ikka nii positiivsed, säravad ja sitked olete, see kõik oli veel nii hiljuti, et ununeda?” See oli kõrvadele pai:)
Posted by Kaja Bearmom on jaanuar 11, 2010 at 2:55 p.l.
jah, samamoodi arutati meie teatriseltskonnas peale etendust. soomlasi see ikka väga tugevasti paneb mötlema…