Täna sain jälle heaoluühiskonna kultuurishoki. Sedakorda siis sellepärast, kuidas loomadesse suhtutakse…
Juhtusin vaatama üle hulga aja telekat ja sealt saadet loomakliinikust. Ja mis siis oli seekordse saate sisu?
Ülekaaluline kass, kes pandi dieedile: poole aasta jooksul vaja kaalu alandada umbes 2,5 kilo. Selleks tuleb toita kassi dieetsöögiga, panna peitu koera kröbuskid, mida kiisu salaja varastamas käib ja seetöttu ka köik muu üleliigselt ripakil olev söök ning tihendada söögikordi ja vähendada annuseid. Samuti tuleb iga kord enne sööki veidike mängida, et tekiks päris jahtipidava kassi tunne. Vahvad nöuanded. Arvan, et inimeselegi kasulikud :)Ning veel üks oluline asi – ülekaalulist kassi ei tohi panna paastuma, sest see vöib olla loomakese tervisele ohtlik. Ülekaalulisus on ka ohtlik, kass vöib saada suhkrutöve ja maks vöib rasvuda, ja seljaprobleemid vöivad tekkida ja pöiepöletik. Oh taevake, kas ongi kassil ja inimesel vahet?
Koer aga määrati füsioteraapiasse peale käppade operatsiooni. Köigepealt käib kutsu pool tundi vesijooksus, seejärel on venitused ja siis veel köige löpuks massash… Ja koju minnes ostab perenaine loomakliinikust kaasa maiuspala…
Mul on tunne, et Eestis sageli inimesedki ei saa sellist füsioteraapiat oma operatsioonide järel, rääkimata siis loomadest…
Kuid vöib olla on asi arenenud ka meil ja meie loomadel samasugune tervishoiprogramm?
Karuema Päevaraamat 