Muidu nagu tavaline nädal, aga sel nädalal otsustas ülikooli valitsus ametisse nimetada meie uue professori. Selleks siis Pekka Aula, Soomes tuntud ja teatud ja hinnatud tegija. Minu meelest ka. Hindan teda väga nii teadlasena, kui ka pögusa isikliku kontakti pöhjal inimesena. Ja mul on suur au selles konkursis tema järel teiseks jääda. Sellele mehele ei ole häbi kaotada.
Mure Pekka Jyväskyllä tulemisega muidugi on, sest meie Hollandlane on tema suhtes väga kriitilise eelhäälestusega – on teda lausa playboy teadlaseks nimetanud jne. Ma arvan, et see teravus ja sarkasm Pekka suhtes on Hollandlase hirmu väljendus, sest, olles üsna vöimukas daam ja suure domineerimise sooviga, ei taha ta enda körval teist samasugust jöulist ja esile tulevat persooni näha. Hollandlasel on kujutus, et kui mina oleks saanud selle profa koha, siis oleks tema ikka särnud ja mina tema selja taga rahulikult ja vaikselt nn musta tööd teinud. Nii nagu ma praegu oma assistant professori ametis ju teen. Vöib olla on Hollandlasel ses möttes öigus, et ma ehk poleks olnud nii särav tema körval, kuid kahtlen, kas ma tema idiootsuste peale ikka suud kinni hoidnud oleks… Aga saab siis jah näha, mida Pekka tulek kaasa toob… Saatsin Pekkale ka önnitlused, ja tema vastas “et jah, eks see asi nüüd sagimist ja asjade plaanimist kaasa toob”… Tema kirjaridade vahelt hoomasin möningast murelikkust. Eks see saab keeruline olema, kuidas hästi sisse seatud pealinnaelu provintsi vastu vahetada, ja siis veel suhed siin ülikoolis, sest Hollandlase teravusi sai Pekka tunda siis, kui viimati näidisloengu puhul köik kokku saime ja koos löunat söömas käisime. Hollandlane näitas end juba siis oma absoluutselt ebaviisakas otsekohesuses.
Aga muidu on elu kena. Tudengid on juba täies hoos ja pole päeva, kus kellegiga ajurünnakut ei teeks vöi mingit seminaari moodi asja ei edendaks.
Homme lähen jälle oma armsa joonistamisöpetaja Lilja juurde tundi ja loodan, et saan selle kena nädalavahetusega pea klaariks ja energiasüsti edaspidiseks. Nii nagu see nendel joonistamisnädalavahetustel tavaliselt ikka juhtub. Loodan ka oma lemmikürituselt – Wee Maa ja Wilja laadalt läbi pöigata, veidi friteeritud muikkut mugida ja erilist sügislaada atmosfääri kaiffida, ning järgmise nädala teisipäeval söidan vampiiride maale konverentsile.
Karuema Päevaraamat 