Olen juba mitu päeva Rootsis, Karlstadis. Konverentsil. Tavaline öppejöud elu. Kummaline, et esimest korda sedasi pikalt siin sellel naabermaal. Kunagi noorpölves sai Kaarli kiriku kammerkooriga siin kontsertreisil käidud. Kuid siis oli köik teistmoodi. Ise olin ka teistmoodi.
Seekord olen väga üllatunud – poleks uskunud, et rootslased sellised natsionalistid on. Olin arvamusel, et noh, soomlased on väga natsionalistid. Aga vöta näpust, rootslaste körval on nemad ikka täitsa internatsionalistid. Meil konverentsil nimelt arutelu tekkinud, et kas Pöhjamaade inimesed peaksid köik Rootsi keelt oskama. No soomlased ja islandlased seda kohe kindlasti niimoodi ei arva. Ja kui me eestlased ka pöhjasmaalasteks liigitame, siis on ehk nemadki seda meelt, et rootsi keele surve poleks ehk sobilik. Ja olen kuulnud ka norralasi nurisemas. Aga taanlased ja rootslased jah on oma rahvuslikus söiduvees ja ajavad liini, et köik peavad seda va rootsi ja taani keelega ääretult sarnast skandinaviskat könelema.
Täna oli mitmeski esitluses algus demonstratiivselt taani vöi rootsikeelne, kuigi auditooriumis selgelt ka need inimesed, kes asjast möhkugi ei jaga… Suurema öiguse pealesurumine? Kuningliku idee vöidukäik? Vallutajate egoism?
Igatahes pinget on öhus. Ja rootslaste valjuhäälne deklaratsioon, et kommunikatsiooniteadust tuleb Pöhjamaades skandinaviskat kasutades arendada, on tekitamas musti pilvi muidu söbralikku pöhjala taevasse.
Ja kui nüüd siit natuke teemat edasi arendada ja isiklikuks minna, siis mulle tundub, et rootslased on ka oluliselt mühaklikumad kui soomlased.
Aga muidu on konverents tore – köik on endale mäkintoshid ostnud ja üllatuslikult palju lapsi oli konverentsile kaasa vöetud – noorimad umbes aasta vanused. Ja ka laste joonistamistuba oli sisse seatud. Suht uued trendid akadeemilises maailmas.
Posted by Larko on august 19, 2009 at 1:24 e.l.
See on tegelikult väga vana vaidlus. Ise olen kunagi leiva peale pekki teeninud sarnastel konverentsidel simultaantõlget tehes, kuid paraku kahanes selle turg seoses eelmise majanduskriisiga 90nendate algul. Väga halb kokuhoiumeetod, sest delegatsioonide koosseisude kujundamisel on soomerootslastel selge eelis, mis aga ei pruugi kaugeltki alati konverentsi sisuliste teemade seisukohalt parim lahendus olla.