Tähendused erinevatele asjadele tekivad läbi sönade…Kahjuks…See teeb inimestevahelised suhted keeruliseks, sest sönade vöimalused on paraku piiratud ja see kammitseb ka tähendused…Veel keerulisemaks läheb asi aga siis, kui kellegi väljaütlemised on selged ja üheselt mõistetavad, kuid samas see väljaütleja ise väidab, et need on vaid sõnad… et nende põhjal ei peaks tema suhtes järeldusi tegema, sest tegelikult on ju olulised teod ja mõtted…Aga kuidas on võimalik teise inimese mõtetest tema tegelikku sõnumit mõista, kui inimesele, lihtsurelikule ei ole antud oskust teiste mõtteid lugeda, ja kui teod on mitmeti mõistetavad – mingis kontekstis positiivseid tähendusi loovad, kuid samas ka negatiivseid tähendusi väljendamas… ja eriti koos sönadega võivad head teod hoopiski halvaks muutuda…Selles mõttes halvaks, et sellest kooslusest võib saada manipulatsioon – ma teen seda kõike sellepärast, et ma tahan olla hea ja teha teistele head, ja sellepärast peavad kõik arvama minust hästi ja unustama selle, mida ma ütlen, sest see mida ma ütlen, ei ole minu tõeline mina, vaid ainult mu sõnad, ja südames olen ma ideaalne, sest mu teod on vaid heateod…
Saa siis sellisest inimesest aru? Kas tema tehtud head teod tuleb tõesti tingimusteta headeks tunnistada, isegi siis, kui keegi tegelikult ei ole neid tegusid talt oodanud ega palunud – mis peaks andma nagu heateo objektile õiguse keelduda sellistes heategudest, mis sisuliselt kipuvad kujunema pealesunnitud heategudeks ning mille abil saab manipuleerida ja nõuda eesõigusi ja tunnustusi, ja seda ka siis, kui need tehtud heateod läbi sõnade saavad kõrvalmaigu – maniplatsooni maigu…Kas inimese olemust tuleks hinnata tema tegude või sõnade järgi… Kuidas aru saada inimesest, kes ütleb teisele halvasti, kuid kelle teod on tema enda arvates head, ja kes oma tegusid rõhutatult heategudena serveerib, mis peaks nagu rehabiliteerima muidu halvasti öeldud sõnad?
Keerulised ja segased mõttekäigud, kuid sellisena täna minu peas…
Karuema Päevaraamat 