ja Mamma Mia hõikena veel selle järel:)
Sõnaga, kui te tahate saada elamust, mis teeb teid üheaegselt nõutuks, ajab vihale ja ajab naerma, siis otsige endale mõni asjaajamine itaallastega…
Oktoobri keskel sunnib mu ülikool mind minema Milanosse, konferenssile, of course. Jälle. Seks tarbeks pean endale Milanosse hankima ka hotellimajutuse. Hakkasin seda asja ajama juba juuli keskel – kuna siis tuli kõigile konferenssi korraldava organisatsiooni (EUPRERA) peasekretärilt kiri, et juhatus on Art Navigli hotellis kõik koos, et siis kena koosolekute vahepeal ka mitteformaalselt suhelda ja asju ajada. No loomulikult – meie ülikool on ka juhatuses ja kui seekord on minu kord seal istuda, siis peaksin ka ses juhtide hotellis siis peatuma.
Saatsingi sinna Naviglisse e-maili, nagu kästud. Juuli keskel. Ootasin kuu, vaikus, ei mingit reaktsiooni. Helistasin. Telefoniühendus oli nagu oleks nõuka ajal rääkinud Kesk-Aasiaga…Niipalju sain aru, et telefonile vastanud poiss palus jrgm päev uuesti helistada, et siis on mõni inglise keelt rääkiv ja asjalikum inimene kohal (muideks see on neljatärni hotell, teoreetiliselt). Helistasingi. Paluti saata uus e-mail. Saatsin, ja jälle umbes nädal aega vaikust. Saatsin siis täna veel ühe e-maili ja nüüd sain lõpuks vastuse…Aga vahepeal olin juba teiste hotellidega ka suhtelma hakanud. Ja mõtlesin, et kui see kallis hotell mind ei taha, eks siis olen kuskil odavamas, tühja mul sest juhatusest, tegelikult…:) Kõige odavam hotell oli ammu muidugi juba täis ja sinna ei saand ka niisama internetist bookides. Valisin siis hinnalt järgmise, mida soovitati tudengitele ja kus konverentsi doktoriseminar saab toimuma. Küsisin loomulikult konverentsi hinda, nii nagu Itaalia korraldajad soovitasid (sest nad olevat valitud hotellidesse meile spets hinnad välja kaubelnud). Noh lootsin saada hinda 90 eurot öö. Hotellist tuli seekord vastus kiiresti, ja pakuti et saaks küll öömajale, aga 168 eurot öö. Küsisin siis, et kas neid konverentsi hinda polegi, vastati et ei. Lõpuks siis ikkagi tuli välja et on küll, pärast umbes viie imeliku e-maili vahetamist. Ja nüüd on seis selline, et vb olla ma ikkagi saaksingi konverentsi hinna aga jummal seda teab. Kahtlane värk igal juhul. Aga muidu oleks see ehk isegi vahvam hotell kui see juhatuse oma – esiteks odavam, kui tõesti odavamalt saab ja teiseks – vanas kloostris, mis ka ju põnev arhidektuur.
Nii aga vahepeal mõtelsin, et uuriks neid teisi konverentsihotelle ka, ja vaataks mis tavaline interenti booking pakub. Ja ohhoo imet – konverentsi korraldajate poolt kõige kallimaks hotelliks pakutud hotell (189 euri öö) lubaks mul internetist bookides seal magada 90 euri öö 🙂 🙂 🙂 Samasugused odavad pakkumised ka ülejäänud konverentsi hotellides…Seega. Odavad kokkulepitud konverentsihinnad on tegelikult igavesed kallid röövlihinnad, justnagu Milano mahvia oleks kohale saabunud. Ausõna. Homme üritan siiski lõpliku bookingu teha, ja vaatame kuda seiklused edenevad. Aastaid tagasi korraldasid itaallased ka tudengiorganisatsiooni CERP kokkusaamise, ja mõnede seal osalenute meelest oli see üks suuremaid kaoseid, mis seal valitses. Eks me näe, mis selle EUPRERAga siis lõpuks saab. Algus on igatahes paljutõotav:)
Oh Madonna Santissima:)
Karuema Päevaraamat 
Posted by Marika on august 22, 2008 at 4:37 p.l.
Ma tean, mida Sa tunned.
Kuigi tegelikult ei tea, sest mina tavaliselt Euroopas ei rända. Otsi endale selline mõnus noortehostel, kus tüübid baaris õhtuti kitarri tinistavad ja õlu baaris hingehinda ei maksa …. igatsugu dotsentide-professoritega saad ka päevavalges kohtuda (öösel nad nagunii magavad).
Ja Karutüdrukule soovin edu Inglismaal (ma tean vähemalt teoreetiliselt, mida tähendab Briti ülikoolide ‘conditional acceptance’ :)).
Itaaliasse tahaks küll. Sada aastat pole käinud.