Täna paistab päike, päev on hilissuviselt soe ja rahulik…oleme hommikul oma köögis juba umbes kuus herilast maha koksanud ja hommikupooliku varjatud närvipinge on praeguseks otsa saanud. Täna on see päev, kus pidid selguma Karutüdruku lõplikud valikud edasiseks eluks…Ja nüüd on see selgus käes – Karutüdruk võttis elult maksimum jackpoti – sai sissesaamise lõpliku kinnituse mõlemalt ülikoolilt- nii Londoni Westminster kui Stirlingi Ülikoolilt. Unistused muudavad maailma, oli Ave kunagise kooli moto…Ja kui julged unistada, võid muuta oma maailma. Kui inimene unistab, ja anaüüsib oma oskusi, võimeid ja tahtmisi objektiivselt ja pingutab piisavalt, ja üritab anda endast maksimumi, siis need unistused täituma hakkavadki. Aga kui unistad, hõljud pilvdes ja samal ajal ei suuda objektiivselt omi võimeid hinnata, vaatad peeglisse ja kujutad seal ette midagi muud, kui peeglist vastu vaatab, siis unistused ei realiseeru…Elu on karm ja pinget täis, ja edukaks saame me siis, kui julgeme unistada kuid samal ajal ka julgeme ja jaksame enda suhtes ausaks jääda. Karutüdrukul on ees palju tööd ja pingutamist, sest üks asi on ülikooli sisse saada ja teine asi seal püsida ja seal õppimisega hakkama saada…Loodan, et tema järgmised püstitatud eesmärgid täituvad saamoodi, kui siiani tema unistused ja eesmärgid on täitunud. Kannatlik rühkimine oma unistuste poole jätkub, ja ma loodan, et Ave jaksab, peab vasu, ja oskab oma jõudu jaotada nii, et tagasilööke ei tule…Mäletan olukorda aastaid tagasi…Olime isa matkasõpradega Lõuna Eestis aastavahetust tähistamas ja nende üritustega kaasnes alati ka hulgaliselt päevaseid suusatamisüritusi ja ikka kümneid ja kümneid kilomeetreid suuskadel…Kuna minust suustajat ei ole, siis läks Ave väikese tüdrukuna kaasa teiste üritusel osalevate naistega ja pidas vastu nii nende tempole kui ka kilometraazhile…Ma enam ei mäleta mitu kümmet neid kilomeetreid oli, kuid mahv oli väikesele tüdrukule selline, et lõpuks oli vere maitse suus ja laagripaika tagasi jõudes tüdruknuttis suurest pingutusest, aga pooleli ei jätnud, alla ei andnud…Vaid pingutas lõpuni…Ma loodan, et see sama sisemine tahe ja jõud ennast sundida aitab Karutüdrukut ka edaspidi…
14 aug.
Posted by karuema on august 14, 2008 at 4:26 p.l.
tänud kõigi heade soovide eest:)
Posted by Larko on august 14, 2008 at 12:26 p.l.
Õnne ja edu õpingutele!
Posted by iltaka on august 14, 2008 at 10:22 e.l.
Vahva!
Posted by kukupaike on august 14, 2008 at 10:21 e.l.
Õnnesoovid!
Ja jätkuvalt jaksu edasiseks.
Posted by p6rgukiz on august 14, 2008 at 9:26 e.l.
Palju õnne Talle ja ka Sulle, et oled nii tubli lapse kasvatanud 🙂
Näha, et Su suur pingutus vilja kannab, on väga hea 🙂