Karuema Päevaraamat Üksinda omade seas

täna tundsin lõpuks, et kontroll olukordade üle hakkab kaduma…mul on juba umbes nädal aega selline mahtra, et pole aega oma asjadega üldse tegeleda – blogimine on muutunud harvaks, mailidele pole aega olnud vastata, plaanitud töödest ja tegemistest rääkimata…ja küsite kindlasti, et miks? aga sellepärast, et mind on haaranud tüüpiline saarlaste suvine häda – suvekülalised…kõik on kenad ja armsad ja oodatud inimesed, aga hõivavad kogu seetõttu ka kogu mu aja ja olemise…õnneks olen majapidamiskoormat oma külalistega nahhaalselt jaganud – et kes peseb nõud ja kelle kord on suppi keeta…aga vahepeal on ka minu kord ja isegi siis, kui minu kord ei ole, on seltskondlikku suhtlust niipalju, et muud ei jõuagi teha. täna otsustasin, et kuna ma olukordi enam hallata ei suuda, siis olen nüüd lihtsalt ilus inimene ja juhatan kus üks või teine asi on või kuidas üht või teist asja teha…

nii et kui mult pole elumärki ja kui ma teile, hääd sõbrad, ei vasta, siis teadke, olen lihtsalt suvesse uppunud ja seda juba eelmisest pühapäevast saadik:)