Lugesin just Facebookist kurbi uudiseid – pooled minu soome sõpradest on lihtsalt ja labaselt haiged…No ma ütlesin seda juba ammu, et nõrgukesed on nad, isegi vihmast suve ei ela üle sedasi. Kuigi söövad kogu aeg tervislikult gluteeni ja rasva ja suhkruvaba toitu ja muudkui teevad sporti ka veel takkaotsa…Mul on tegelt selle asja kohta terve oma teooria…Vat soomlased on ju end järvede ja kaljude vahele ära peitnud. metsa pugenud. ja seetõttu on neil maru vähe kontakte muu maailmaga, geneetiliselt… Ehk siis veri on tegelt segunemata. Nad on tõupuhtad. Ja see teeb nad nõrgaks. Vat eestlane on ikka ära segunenud nii et küll saab – pole peret, kus mingeid imelikke geene poleks kaasa hangitud. Meie peres näiteks hispaaniast ja rootsist ja jumaln teba veel kust seda vere segunemist merdmööda tulnud on…
Eestlane on nagu üks korralik krants samal ajal kui soomlane on tundlik ja hellitatud tõukoer…Aga kenad loomad ju mõlemad…?
Karuema Päevaraamat 
Posted by Autor on juuni 30, 2008 at 12:26 p.l.
vat sinu kommendis on veel üks tõsine iva sees, millele ma varem ei mõelnudki…eestlane on ka iseenese suhtes suht hoolimatu, ja seda “ära aetud hobused lastakse maha” elu on eestis ikka oluluiselt rohkem kui soomes, ja endast oskavad sommid ka rohkem lugu pidada kui eestalsed…seega teemat edasi arendades kontseptsioon täiustub ja hüpotees kinnitub…
Posted by Lilly on juuni 30, 2008 at 8:35 e.l.
Hmm, võib olla oli mu vanaonul lihtsalt kehva koeraõnn, aga neid mädanevate silmadega, kurte, kõhulahtisusega, pooleldi karvutuid jms krantse olen ma näinud küll. Neisse suhtuti stiilis “äraaetud hobused lastakse maha” e kuna kutsikaid oli laialt tasuta saada, siis veterinaari juurde mindi ainult viimast süsti saama 🙂 Tõukoeraomanik hoolitseb oma varanduse eest ehk rohkem ja tormab rutem tohtri juurde.