Täna istusin oma mitu tundi oma ruudilises tugitoolis vaikselt põlemise lõpetamist etendava ahjusuu ees ja mõtlesin, päris pikalt ja tõsiselt mõtlesin, et mis kuradi asi see sunnib mind siin külmas ja koristamata ja pooliku ehituse faasis olevas vanas majas oma puhkust veetma…Samal ajal kui võiks ju minna kuskile sooja kohta, kus iga poole tunni tagant ei tule vihmasagarat, kus ei puhu külma tuult merelt, kus poleks sääski, ja elamiseks oleks kena ja korras väike hotellituba või muud sellist nummit…Kus jõulud ja jaanid poleks ühtemoodi vihmased ja umbes 10 soojakraadiga…Kus mu armas elukaaslane veedaks päevi minuga suheldes aga mitte ei ehitaks puukuuri ega trimmerdaks võsa ega niidaks muru… Ega käiks oma mullaste saabastega minu poolt vastselt puhtaks pühitud terrassel…Mis pagan sunnib mind elama sellist elu, nagu ma praegu elan…
21 juuni
Karuema Päevaraamat 
Posted by Ave on juuni 23, 2008 at 12:13 p.l.
See, et selles elus, mida sa praegu elad on sul igasse pisiasja killuke südant sisse pandud. Isegi, kui vahepeal motivatsioon ära kaob, on tegelikult kõik see hea, armas, kodune ja õige seal olemas, lihtsalt meeleolud panevad meid selektiivselt nägema-väärtustama-mõistma-kuulma-… asju. Kui kuhugi sellisesse sooja ette-taha hoolitsetud kohta minna, nendest südame killukestest eemale, on mõne aja pärast hing igatsusest haige. Ja tahad täpselt sama moodi selle ne-rõba-ne-mjasa ilma, isa poriste jalajälgede, kaminas hääbuva tule, vana maja hõngu sisse.
Ja seda saab ilmselt Tõeliselt teada siis, kui Kaua olla Eemal, Mujal.
Motivatsioonitus on ainult üks paljudest võimalustest elu üles-alla käiva skeemi peal, mis on kõik ajutine.
Posted by tiia on juuni 22, 2008 at 7:52 e.l.
mõtle, oled soojal maal, koristaja tuleb, koristab su mehe sokid voodi alt, istud, vaatad aknast, vaatad aknast, on seda sama vaadet nähtud juba pool aastat. midagi ei pea tegema….
ja siis tunned igatsust, et saaks ometi varbaga maale, lõhnu, ämblikuvõrke, pääsukese siutsumist, hommikust kastet….
ja ei tee kõike korraga valmis, vaid iga päev natuke, et homme oleks ka natuke tegemist ja natuke logelemist. nii on kõige parem. või on seal kus meid pole ikka kõige parem? 🙂