…tavatses mu vanaema ikka öelda, kui oli sedasi palju sebimist ja sekeldamist. Minul on just praegu selline aeg. Naljakas – kui on tavaline töölkäimise aeg, siis on aega ka kõike muud teha, sealhulgas mõnuga blogida. Aga nüüd nii kui puhkus hakkas, on nii palju igast jama ja jahmerdamist, et pole saanud isegi oma arveid korralikult ära maksta, muudest plaanitud ja vajalikest tegemistest rääkimata.
Ma vist saana aru, miks pensionile jäänud inimesed alati kurdavad, et elu on nii kiireks läinud…Tahaks seda väidet nüüd laiendada puhkusele jäänud inimestele – et … Jah. Ma tõesti loodan, et see tõeline ja tegelik puhkus, kus ma saan teha neid meeldivaid asju, mida olen plaaninud (kirjutada oma Soome raamatut ja Kriisiraamatut, näiteks, ja maalida…)ka lõpuks ükskord peale hakkab… Kuid siiani on asja nimi hullumaja, mitte puhkus…Võib olla aitaks kui oma mehest lahutaks – sest tema eestvõtmisel enamus aktsioone ja tõmblemisi toimub?Või peaks emigreeruma kuskile Hispaania lõunarannikule, kus ei saa tööd teha? Või peaks puhkamisest üldse loobuma?
Jube jama igatahes. Nüüd torman taas autot pakkima, et saaks Saaremaale koristama kapata…
Karuema Päevaraamat 
Posted by Lee on juuni 21, 2008 at 11:48 e.l.
Hei! Tekitasin Su kiirustamisse veel ühe blogimängu:).
Posted by Larko on juuni 19, 2008 at 2:46 p.l.
Arvete tasumine pole küll esimene asi, mille ma pühenduksin kui aega rohkem oleks. 😛