Nirti siin nurkrutseb, et pole kenjaalseid mõtteid ja ei tea mis eluga peale hakata…peale gümnaasiumi..,
Mul oli täna teine päev kuulata neid noori, kes köik väidavad end olevat väga motiveeritud ja innustunud öppimisest, kes köik on väga kohusetundlikud ja usinad, kes teevad alati köik õppetükid tähtajaks ära, ja kes kõik tahavad töötada kommunikatsiooni valdkonnas ja kes kõik armastavad inimesi ja on üldse väga inimsõbralikud…Tõsiselt ka. Hetkeks oleme umbes sada sellist noort üle kuulanud ja kokku oli umbes 10 sellist keda tahaks ka ülikoolis vastu võtta, et keda siis tahaks ka õpetada…Umbes 10 sellist, kelles on tegelikku sädet…Ainult, tegelikult. Natuke kurb saak, minu meelest, kuigi jah, ega me suurt rohkem vastu vötta saagi, ei jaksa ära õpetada….
Tarkadest mõtetest ja veel targematest inimestest ka…Ehk siis edasi arendades Nirti mõtteid…Ma olen ome pika elu jooksul hakanud aru saama, et mõtted, mis maailmas ringi liiguvad on omavahel seotud. Ei ole nii, et viskad kenjaalse mõtte õhku ja see siis on seal. Ei ole. Mõtted sünnivad tegelikult teistest juba olemas olevatest ja välja öeldud mõtetest. Ja moodustavad niimoodi mõttejada. Seega, kui me loeme teiste kirjapandud mõtteid, siis hakkame ka ise mõtteid tootma. Kui ei loe, siis meie isiklik mõttemasin tööle ei lähe. See on ka põhjus, miks näiteks lastel soovitatakse palju raamatud lugeda, ja see on ka põhjus, miks näiteks ülikoolis peab vanade, paksude ja igavate inimeste veel igavamaid teoseid lugema. Isegi kui sa pole neis raamatuis kirjasolevaga nõus, su aju hakkab produtseerima uut teadmust, uut ideed, ja ka vastupidi, kui need raamatud kogemata kombel on kellelegi väga huvitavad, siis hakkab sellest positiivsest impulsist uusi ideid sündima…
Ehk siis, kui tahad sellesse mõtete produtseerimise jadasse sisse saada, pead siiski vaatama ringi juba olemasolevate mõtete seas, ja nende suhtes ka mingi seisukoha võtma…Ja siis sünnivad su omad ideed, mis omakorda saavad kellelegi teisele inspiratsiooni või kriitika allikaks, ja nii se intellektuaalne maailm areneb…
Homme on meil magistriõppesse vastuvõtt – loodame head saaki…
Karuema Päevaraamat 
Posted by karuema on juuni 12, 2008 at 7:50 p.l.
ega see enesetunne,et oled loll ja saamatu pole vööras kellelegi, ses mõttes Nirti, sa pole originaalne…Ja tavaliselt ei aitaka see, et teised sulle ütlevad, et ära aja pada, sa oled tegelikult andekas küll. oled nagu oled, ja ainult aeg ja elu muudab sind enesekindlamaks ja hakkadiseennast usaldama, ja iseennast uskuma, ja ka väärtustama. Ma olen noorest peast umbes samuti tundnud kui Nirti ja pean tunnistama, et see tunne läks üle allespeale 40-t… alles sii, kui Soome tööle tulin ja siinsesse keskkonda sulandusin…see on muidugimõtlemise koht, et miks eesti toodab ebakindlust ja alaväärsustunnet…
Posted by Elviina on juuni 12, 2008 at 11:38 e.l.
Anna andeks Nirti, aga ma arvan, et Sa lihtsalt allahindad ennast, juba Sinu blogi räägib muust 🙂
Posted by Nirti on juuni 12, 2008 at 4:20 e.l.
Noh, probleem on peamiselt selles minu arvates, et väga suur hulk inimesi ei sünteesi olemasolevatest mõtetest uusi mõtteid (mis oleks normaalne, eks), vaid nämmutatakse neid vanu mõtteid ja kulunud mõttekäike üle ja üle, ise midagi lisamata.
Aga jah – kenjaalsusest tunnen ma puudust küll, hea meelega oleks kuldsete kätega kunstnik, suurepärane hõbekõri või näiteks andekas kirjanik. Kes ei tahaks?
Lihtsalt ülikooli mineku eel annab eriti valusalt tunda see, et ma küll pole see kõige lollim, aga samas on mu “tarkus” just sihuke loll pähetuubitud papagoitarkus, mida ma raamatutest hankinud olen, iseseisvat loovust justkui ei ole; ma pole milleski parem kui teistes asjades…