Mul on siiralt hea meel, et selle Ajaveebi konkursi töttu on tekkinud diskussioon, kuid mul on siiras ja tösine mure sellest, kuidas Eesti Vabariigis tölgendatakse sotsiaalse meedia olemust…
Sotsiaalsest meediast köneledes on oluline endale teadvustada, et see meedialiik pöhineb eelköige teatud printsiipidel, kommetel ja tavadel, mis on iseloomulikud vörguühiskonnale, ehk siis madala hierarhiaga süsteemidele… Millised on oma olemuselt madala hierarhiaga süsteemid? Need on horissontaaltasandil eksisteerivad vörgustikud, kus vöim on tegijate käes, mitte hierarhiate tipus, nagu traditsiooniliste ja hierarhiliste süsteemide puhul. Mida see tähendab, et vöim on tegijate käes, et vöim on nendes vörgustikes? See tähendab, et need süsteemid eksiteerivad tegijate initsiatiivil ja nende tegevuse tulemusel, seal puudub käsk ja korraldus, seal puudub sund. Need süsteemid esindavad sönavabadust rohujuure tasandil ja selle kaudu on need ühiskondades ka demokraatia ja vabaduse indikaatoriks.
Kuid, kui on olemas vöim, siis kaasneb sellega alati ka vastutus…vastutus oma sönade ja tegude eest… Mida rohkem vabadust, seda rohkem vastutust. Vörguühiskond on palju karmimini reguleeritud ja reeglistatud, kuid siinsed reeglid on köik eetilised ja ideelised/ideoloogilised, mitte administratiivsed ega bürokraatlikud…
Tavaliselt on nendesse vörgustikesse juurdepääs vaba, nad on lahti. Sest vörguühiskonna printsiip on avatud süsteemi printsiip. Ja teadupärast süsteemidel on kasulik olla avatud, sest see säilitab nende elujöu ja eksisteerimisvöime. Suletud süsteemi kogemus Eestis meil on, ja me köik oleme ka selle süsteemi hukku oma silmaga näinud…Vörguühiskond, see on nagu vana hea hipikommuun, kus igaühel on küll olemas oma väike virtuaalne ruum, oma virtuaalne kodu, kuid mis elab söbralikult, teatud pöhimötteid ja eetilisi printsiipe austava kommuunina koos. Need virtuaalsete ruumide uksed on lahti jäetud eeldusel, et sinna sisenejad oskavad käituda vörguühiskonnas ja järgivad kombeid ja häid tavasid… Üks olulisemaid rahvusvaheliselt kokku lepitud häid tavasid sellistes kommuunides on kommuuni liikmete valikuvabadus ja teiste liikmete valikuvabaduse austamine. Kui sul on oma väike virtuaalne ruum, mis asub söbralikus ja vastastiku lugupidavas blogikommuunis, siis sul on alati valikuvabadus – sa kujundad ja disainid oma ruumi just selliseks nagu sa soovid, sa kirjutad sinna just seda mida sa soovid – kui sa soovid, sa jätad uske lahti ja lased sinna sisse külalisi kui sa soovid, aga see ei tähenda, et su lahtisest uksest sisenevad külalised peaksid käituma näiteks nii nagu nad käituvad avalikul turuplatsil, vöi avalikes suhetes. Need suhted selles hipikommuunis on privaatsed ja personaalsed, kuid samas avatud….
Blogisse sisenemise, ka lahtise uksega blogisse sisenemisel on samad reeglid, kui lahtise uksega inimese päris koju sisenemisel – kui sa sisened teise inimese koju, kus on sulle söbralikult uks lahti jäetud, siis sa ikkagi austad selle kodu pererahva privaatsust ja valikuvabadust ja öigusi. Kui sa oled külaline, kes on orienteeritud headele suhetele pererahvaga, siis on see suhe ja need külaskäigud vastastiku lugupidava iseloomuga – sa ei lähe teise inimese koju kommenteerima tema maitset ega arvustama tema mötteid. Sa ei lähe ju teise inimese koju laamendama ja oma tahtmist peale suruma? Ehk siis, köige olulisem on sotsiaalse meedia, ja eelköige blogimise juures meeles pidada seda, et inimeste isiklikud blogid ei ole avalik asi, see on isiklik ruum, mis on avatud ja mida on vöimalik avalikult esitleda. See on nagu sinu kodu, aga virtuaalne kodu, sinu keskkond, sinu öu ja mängumaa…
Vörguühiskond on teistsuguse olemusega ühiskond, kui me Eestis ajalooliselt ja oma kogemuste kannalt oleme harjunud. Mulle tundub, et meie noores ja postkommunistlikus ühiskonnas on veidke väärastunud arusaam sellest, mis on ja mida tähendab söna avalik ja avalikkus, mida tähendab söna vastutus, ja mida tähenda söna vabadus…Blogi kohta kasutatakse terminit sotsiaalne meedia, mis määratleb selle kommunikatsiooniliigi olemuse. Sotsiaalne tähendab seda, et see on inimeste vaheline meedium, see ei tähenda avalikku massimeediumi. See on vörgustikes, erinevates kommuunides ja süsteemides olevate ja omavahel suhtlevate meediumite maastik. Ja siin kehtivad need reeglid, mis on inimestevahelistes vastastikuses lugupidavas suhtluses. See on äärmiselt personaliseeritud ja täpne kommunikatsioon, siin on alati personaliseeritud sönumi saatja ja sönumi vastuvötja, mistöttu on äärmiselt ohtlik siin kasutada ja rakendada suhtlusstiile vöi pöhimötteid, mis on massimeediaga suhtlemise aluseks.
Massimeedia pöhitunnus on see, selle auditoorium on alati anonüümne ja abstrakne, ja seetöttu kehtivad siin hoopis teised käitumisreeglid ja toimemehhanismid kui sotsiaalses meedias… Siin on suur ja sisuline vahe. Ning kui sellest erinevusest aru ei saada, on oht, et sotsiaalne meedia kaotab oma väärtuse, ja devalveerub…Sest inimesed muutuvad ettevaatlikuks – nende sotsiaalsetele vabadustele ja valikutele tekib oht, ja inimesed ei kasuta enam sotsiaalset meediat, ei kasuta enam oma vöimu, mis omakorda on ohtlik demokraatiale ja demokraatlikke vabadusi väärtustavale ühiskonnale laiemalt.
Mulle isiklikult tundub, et Eesti vörguühiskonnas on segi aetud kaks väga olulist terminit – avatud ja avalik. Köik mis on avatud, ei pruugi olla avalik, ja köik mis on avalik, et pruugi tegelikult olla avatud…Paradoks? Paraku jah. Ja just sellepärast tuleb aru saada, sisuliselt aru saada, mis on ühe vöi teise ühiskonna olemus ja väärtused, ning mismoodi erinevad meediad erinevates süsteemides toimivad, missugust rolli täidavad….
And last but not least: Keegi Hannes jättis mu eelmisele postitusele kommentaari Avalike Targutuste blogisse, kus oli ridade vahel konnotatsioon, et said nüüd vanamutt, oled oma blogilooga Ajaveebi esiküljel…Et tahtsid olla mitte avalik ja nüüd said. Kulla Hannes ja teised – küsimus ei ole selles, et ma ei tahaks olla avalik, ma olen vägagi avalik ja minu blogi uks on lahti, ja ma olen valmis suhtlema selles kommuunis, aga vörguühiskonna ja demokraatlikke sönavabadusi ja valikuvabadusi väärtustavate pöhimötete järgi. Ma protesteerin vägivalla vastu, sest Ajaveebi konkursile ma sattusin vägivaldsel teel, mitte oma vaba tahte ja valikuvabaduse alusel, nagu oleks sotsiaalse meedia pöhimötete ja printsiipide kohaselt normaalne…
Ma arvan, et Eestis on veel palju vaja öppida ühiskonnateadusi – see, et me osakme arvutit kasutada ja omale tehniliselt erinevaid keskkondi välja arendada ja blogida, et tähenda veel, et me professionaalselt oskame kasutada sotsiaalset meedia, ja mis veelgi olulisem, et me oskame käitud vörguühiskonnas.
Karuema Päevaraamat 
Posted by Helen on mai 26, 2008 at 6:59 e.l.
natuke teemast kõrvale, sest selle teema osas olen autoriga nõus ja konkursi korraldajad võiks järgmisel korral nende nõuannetega arvestada ning blogiautori nõusoleku küsimine, ei tohiks olla liiga raske (nii palju kui olen kohanud taolisi konkurrse mujal, siis nii on tavaks).
siin on aga link lehele kus saab lasta oma blogi kogu veebi vastu kontrollida, et äkki keegi on sinu materjale sinu loata kasutanud: http://www.copyscape.com/
sain antud lingi teistelt blogituttavatelt ja kui efektiivne see on ei oska öelda.
Kurb on et peab end (ka mujal maailmas) tihti kaitsma. Üks blogiautor, kelle ajaveebi jälgin, avastas alles hiljuti selle sama lingi abiga, et kogu ta blogi oli pea üks-ühele kopeeritud ja teise nime all üles pandud. Ta veetis hea mitu tundi et lasta see blogi sulgeda jne. Inglise keelsete blogide puhul on ilmselt see oht suurem, eesti keeles veidi väiksem.
seni olen ka ajaveebi pidades ikka eeldanud, et kes loeb, see minusse austuse ja viisakusega suhtub. kuna jälgin/loen väga palju erinevates maailma nurkades peetavaid blogisid, siis olen näinud, et ajaveebis avaldatud materjali kuritarvitamisega on ikka probleeme. Nii olen hakanud oma piltidele panema oma nimega märki. Paljud on oma ajaveebi nurka ka pannud kohe autoriõigustele viitavad ähvardavad kirjad.
Kas siis kudagi muud moodi enam ei saa?!
PS. Karuema, mulle meeldib su uus ajaveebi kujundus. 🙂
Posted by eva on mai 24, 2008 at 1:23 p.l.
Vot just see siin lahti läinu on tüüpiline näide saastest, mille pärast mina ja pooled mu tuttavad Tallinnast nii kaugele on silganud kui suutsid.
Üks pool räägib elementaarsest viisakusest. Ja siis ilmub välja teine pool ehk jokitajad, kes jauravad, kas ja milline seadus määrab “tere” kasutamise ja kas naeratus peanoogutusega on seadusejärgne tervitus ning milline on tervitamise/mittetervitamise rahaline külg, kes kellele kompenseerima peaks. Võimalikult (võimatult?) kantseliitliku keelekasutusega.
Öäkk.
Ja vabandust, kui eelmine rida kellegi õrnu kõrvu riivas.
Posted by marta on mai 23, 2008 at 6:32 p.l.
🙂 on tõesti asjatu…
🙂
Posted by hille on mai 23, 2008 at 6:23 p.l.
Marta, “seadus /–/ ei sea sellele ühtegi tingimust” on täiesti korrektne keelekasutus, su vigadeparandus on täiesti asjatu:)
Posted by marta on mai 23, 2008 at 6:01 p.l.
vigadeparandus, sulgudes – ei ole seatud sellele…
Posted by marta on mai 23, 2008 at 5:57 p.l.
Hille, mul on ütlemata hea meel, et päeva lõpuks oled sa leidnud aega tutvuda ka kõneall oleva seaduse tekstiga…
viide:
Õigekeelsussõnaraamat (1999): märksõnaotsing
Vastuseid: 3
viide 1. ‹ 31 .viite, viidet› andmed tekstis kasutatud allika kohta; ühest kohast teise juhatav märge; vihje. ◊ Uudiste agentuur teatab viitega välisministeeriumi pressitalitusele, et . (viidates). Viide kasutatud allikale = allika/viide. All/viide (lehekülje all), side/viide (juhib samalaadse v lisamaterjali juurde), ära/viide (ühelt märksõnalt, tekstiosalt vm teisele)
ühest kohast teise juhatav märge – see on see, mida teeb blog.tr.ee ja mida teeb Ajaveebide konkurss – viitab – seal on vaid märge, mis juhatab algallikale…
ja vastuseks: nagu ma juba ütlesin kommentaaris nr. 8 – kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud… st – kuna seadus ei keela viitamist (ei sea sellele isegi ühtegi tingimust) on viitamine lubatud… lihtne, onju…
Posted by hille on mai 23, 2008 at 5:44 p.l.
Viitamisest ei räägi autoriõiguse seadus teatavasti mitte midagi. Räägib küll teatud tingimustel tsiteerimisest ja refereerimisest. Küsimus on, mis on viite sisu/tähendus ilma eelneva refereeringuta või tsiteeringuta?
Posted by marta on mai 23, 2008 at 5:07 p.l.
oh, sõbrad…
esiteks – kuna antud juhul ei ole tegu levitamisega – ei ole mõtet rääkida autori levitamisega seotud õigustest… siinkohal on tegu viitamisega – nagu me viitame oma teostes kirjanikele ja muudele algallikale ja selle koha pealt ei viitsi ma rohkem sõna võtta – mina olen ses enam kui kindel ja oma arvamust ei muuda…
täpsustuseks märgime veel ka selle, et käesoleval juhul on meil tegemist seaduse mõttes avalikusele suunatud teosega, onju 🙂 sina, kes sa väidad end ameti tõttu õigusega kokkupuutunud olevat, mõistad päris kindlast, missugused lisanüanssid sellega kaasnevad…
teiseks – elementaarne on see, et ei saa süüdistada konkurssi korraldajaid matsluses, kui nemad ei ole sinu blogi sinna üles pannud… see on minu meelest elementaarne…
lisaks ei ole mind, blogijat, võimalik veenda, et mõnel blogijal jäi blogikonkurssi algus kahe silma vahele ja seetõttu ei olnud tal võimalik oma lugejaid teavitad, et tema ei soovi konkurssist osa võtta… seda juttu ei usu ma iial…
mde, Autor, ma ei teadnud, et sa ei ela Eestis… mina elan küll ja olen sellega väga rahul… ma mõtlen, et kas ei ole veidi kummaline eeldada, et Eesti Ajaveebide konkurss toimuks mõnes välisriigis levivate mentaliteedi ja väärtushinnangute kohaselt… minu meelest oleks küll kummaline – ma mõtlen, et minu meelest on küll ok, kui meil siin toimuvad meie asjad meil levivate väärtushinnangute kohaselt :)…
Posted by hille on mai 23, 2008 at 4:37 p.l.
Autor ei pea ühegi teose peale kirjutama, et ta ei soovi selle levitamist. Õigus teose levitamisele kuulub ainult autorile ja ei kellelegi teisele.
Posted by Autor on mai 23, 2008 at 4:37 p.l.
marta, sa vist ei lugenud kenasti ja hoolega, seda õigust ei saa ju kasutada, kui sa ei tea, et see link sinna üles pandud on… loogiline, eks? et kui mul oleks iga päev aega läbi kontrollida kõik võimalikud kohad, kus mind üles alla või vahele riputatud on, siis ma saaksin ka selle riputamise mahavõtmist nõuda, ja reageerida, ja ka siin tegin seda kohe, kui avastasin. aga vat see teebki asja eriti alatuks, et tehakse asju selja taga, ja sul pole õrna aimugi, kuhu ja mis konteksti sind üles puuakse…
isegi see oleks olnud piisav, kui korrladjad selle peale, kui keegi sõber minjd sinna üles andis, oleks saatnud väikese teate, signaali, tagasiside või mida iganes, et hea blogija, teid on lisatud….kas soovite osaleda või mitte…nii lihtne ja elementaarne, et peaks ju suurte tegnikageenjuste käes olema köki möki selline lahendus tehniliselt teha…aga siin selles loos on küsimus elementaarses viisakuses, nagu marika juba eelpool mainis, lihtsalt – korraldajad veidi matsid ja seepärast tuleb neile seda ka selgelt ja valjusti öelda, sest avalikke üritusi ei saa ja ei tohi matslikult korraldada. elemantaarne, watson!
Posted by marta on mai 23, 2008 at 4:29 p.l.
Hille – määratluse osas jään endiselt eriarvamusele…
küll aga on sul sulaõigus osas, mis puudutab autori õigust nõuda lingi eemaldamist (mis endiselt ei tähenda, et linkimine karistatav oleks)… ja seda ma koguaeg imestangi – miks seda õigust küll ometi ei kasutatut…
😀
Posted by hille on mai 23, 2008 at 4:22 p.l.
Oma ametikoha tõttu puutun autoriõiguse küsimustega kokku väga sageli. Antud juhul on tegemist teose levitamisega autori loata. Autoril on õigus lasta see link sealt maha võtta.
Posted by Autor on mai 23, 2008 at 2:41 p.l.
absoluutselt ja väga nõus marikaga, just nii see võiks ja peaks olema, ja siin ei ole tõepoolest nagu midagi arutada… seda hämmastavam on kogu see diskussioon siin ja ka ramloffi blogis ja veel mõnes kohas…
Posted by marika on mai 23, 2008 at 2:31 p.l.
Ilma pikkadesse diskussioonidesse laskumata – siiani on ju olemas (?!) selline asi nagu elementaarne viisakus. Mis antud kontekstis peaks tähendama seda, et kui mina isiklikult arvan, et kellegi blogi on väärt avalikul konkursil osalema, siis esimese asjana küsin autorilt tema nõusolekut selle esitamiseks. Ei ole ju midagi keerulist? Täpipealt sama lihtne nagu misiganes kommentaari kirjutamine.
Posted by Autor on mai 23, 2008 at 2:13 p.l.
tead marta, eestist eemal elades tundub see, mis siin toimub väga kummaline…ma lihtsalt ei ole enam harjunud eestis valitseva mentaliteedi ja stiili ja väärtustega. ja õnneks, mujal maailmas käivad asjad natuke teisiti ja sellest on mul siiralt hea meel. sest kui kõik asjad oleks nende kirjutatud ja kirjutamata seaduste järgi, kui on eestis, siis peaks vist kuule elama kolima.
ja eks inimesed valivadki oma eksistentsiks need paigad, kus nad jagavad mingeid samu väärtusi, põhimõtteid, kultuuri, ja lahkuvad sealt, kus neile need samad asjad vastukarva on:)mina küll aktsepteerin seda, et inimesel on õigus valida ja otsustada ja arvata ja mõelda just täpselt nii, nagu neile meeldib. ainult üks asi on sealjuures oluline – seejuures peab ka teistel laskma samamoodi olla ja peab teistest lugu pidama…sest muidu võib juhtuda halvim – olles lugupidamatu teiste vastu, kaotad eelkõige lugupidamise enda vastu…
nii et sul pole vaja vabandada, ma aktsepteerin sinu õigust sinu arvamusele ja mõtetele, sinu valikutele ja põhimõtetele, ja nende pärast ei pea sa vabandama, kui sa ise neisse usud…
Posted by marta on mai 23, 2008 at 1:50 p.l.
võib olla ka nii…
mina vist elan lähtuvalt põhimõttest, et kui ma ise end ei kaitse, siis ei tee seda keegi ja ma ei suuda veenvalt põhjendada – miks peaks… ja võib-olla sul on õigus, et ehk see päris nii olema ei pea…
veel kord – vabandust…
Posted by Autor on mai 23, 2008 at 1:40 p.l.
nujha ja mina olen selline loll eelmise sajandin kommetega inimene, et ma ei tulnd selle pealegi et ma kuskil konkursil osale, kui ma pole sinna aplikeerunud…aga pole viga, ma juba võtsin oma blogid kõik blogipuu esilehelt maha ja kui vaja, siis palun need ka blogipuust eemaldada.
me vist elame, ka sinuga marta, väga erinevates kultuuriruumides…
Posted by marta on mai 23, 2008 at 1:35 p.l.
st… akadeemises maailmas elavatele ei tohiks tulla üllatuse see, et seadus tugineb enamasi tavale… tava aga sünnib kultuuriruumis kehtivatest moraalinormidest… st – ma ei suuda fikseerida vastuolu… (märkuseks olgu lisatud, et kõik kolm on ajas muutuvad)…
lisaks ei suuda ma ka parima tahtmise juures vastandada professor Pisukese enda nime all presenteeritaval saidil olevat informatsiooni ja akadeemilise maailma teemakohast seisukohta… lisaks on, imho, ääretult vale vastandada akadeemilise maailma tõekspidamisi kohtupraktikaga – täiendavad teineteist, koostöö jne… suur osa kohtunikest on akadeemilise maailma vaieldamatud suurnimed… st – arutluse käik on loogiliselt vigane – eesti keeles – mingi kala on sees, noh…
see selleks…
mis puudutab nüüd konkurssil põhinevat blogijavastast vägivalda: me elame kultuuriruumis, kus kehtib tava: kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud… sellele teesile on ülesehitatud ka kogu meie õigussüsteem (mille ülesehitamine lasub suures osas akadeemilise maailma (igati ebaõnnestunud väljend, aga ok, järjepidevuse huvides) õlul…
tulenevalt: sinu valikuvabadust saab rikkuda vaid sel juhul, kui sa eelnevalt oled oma valiku sooritanud ja huvitatud isikutele teatavaks teinud, eks… seni, kuni sa ei ole teavitanud huvitatud kodanikke, et sina ei soovi, et sinu blogi konkurssil osaleb, ei ole neil võimalik sinu valikuvabadusega seotud õigust rikkuda (kitsamalt määratledes on tegu siiski autoriõiguse valdkonda kuuluva küsimusega)…
st – korraldajatel ei ole kohustust teada, kas sulle meeldib või mitte, lisaks ei ole neil kohustust seda igaühe käest personaalselt uurida(viimast mitmel põhjusel, eekõige seetõttu, et tegu ei ole kommertslikku ettevõtmisega)… lisaks – konkurssi korraldajad ei ole sinu blogi sinna konkurssile üles pannud – seda tegid sinu lugejad ja need ongi ehk ainukesed, kelle aadressil oleks ehk, mõnel, väga kahtlasel juhul õigustatud sinu etteheited…
lisaks ja mis mind kõige selle kummalise poleemika juures enam imestama paneb – konkurssist osavõtt eeldab seda, et blogi oleks esindatud blog.tr.ee-s… ok, räägitakse, et mõnel juhul on blogi blogipuuse juhtunud ilma autoripoolse kaasabita (mida mina väga ei usu, mõni arukas põhjendus?), kuid igal blogiomanikul on võimalus oma blogi sealt ära võtta… on võimalik mitte presenteerida end esilehel, on võimalik kirjutada administraatoritele ja nad võtavad hoopis maha – see toimib suurepäraselt – milles probleem?… kui ei taha osaleda, võta blogi blogipuust maha!…
veelgi enam – Eesti blogiilm on nii pisike, ma ole enam kui kindel, et kui keegi oleks vaevunud kirjutama Tõnisele kirja, et ole hea mees ja võta mu blogi maha – ma ei soovi osaleda, oleks ta seda teinud… ma siiralt usun sellesse…
aga ei, onju… kõik me oleme edevad ja nüüd laksuga leidsime koha, kus saaks veel kellegi kallal viriseda… seda enam, et teemakohased pealkirjad lennutavad laksuga blogipuu tippu, eks… ei oleks blogipuud, ei oleks virisemine sugugi nii mõnna, sest siis ei oleks publikut… jälle väike huvide konflikt…
dziisas krist, ma küll regulaarselt seda blogi ei loe, aga nüüd kiirel ülevaatamisel ei leidnud siit blogist ka ühtegi konkurssi alguse ajal oma lugejatele esitatud pöördumist teemal “Armsad lugejad! Palun ärge esitage minu blogi konkurssile, see on vastuolus minu mistahes veendumustega!”… ei ole, noh… ei tea, miks ometi?… ei tulnud selle peale või, muidu nii tarku sõnu nagu “akadeemiline maailm” või siis “moraal” teadev akadeemiline, maivõi, inimene…
sul oli võimalus valida aga sa ei kasutanud seda… seega, ei ole mõtet tagantjärgi soiguda kah… noored, hakkajad, toredad poisid teevad midagi ilusat, korraldavad inimestele poe, heatahtlikult ja heade kavatsustega, konkurss ei käi mõisa peale, õigemini ei sõltu sellest konkurssist üldse mitte midagi, aga juba me räägime ninakirtsutades moraalist… või püha taevas – vägivallatsemises…
ma mõistaks, kui kriitika oleks esiatud konstruktiivselt ja HEATAHTLIKULT, ausalt, ma usun, et ma mõistaks ja seda, ma julgen arvata, nad ka ootavad… aga et sedasi… maa kutsub, kallis rahvas…
ja vabandust, et nii emotsionaalselt – ma ei olengi selline… st isiklikult riivata ei soovinud…
Posted by Autor on mai 23, 2008 at 12:17 p.l.
jah eks seda sõna saba siin eestis igati väänata ja käänata. mina lähtun sellest, milline on hea tava akadeemilises maailmas, kus need asjad on väga rangelt paika pandud ja seda ilma igsuguse paberipahnata, ja tegelikult, see seaduse pool ei ole minule oluline selels juhtumis üldse, mind härib asja moraalne külg. lihsalt üks ja väike ja lihtne asi häirib. see, et austata minu valikuvabadust, kas osaleda või mitte. ja nii lihtne see asi on. kõik muu on tehniline mula. nn JOKK sündroomi arendus või mida iganes. Fakt on see, et see konkurss on lombakalt korraldatult. ja blogide autorite suhtes vägivaldne, jõu positsioonilt ellu viidud.neile, kes end ise sinna seadsid, see ei ole probleem, aga need, kes end ise sinna ei seadnud – neile see on probleem, ja väga häiriv probleem. ma ei saa aru, miks osadel inimestel on nii raske arvestada sellega, et inimesel võiks olla sellisets asjades võimalus valida, kas osaleda või mitte…
Posted by marta on mai 23, 2008 at 11:28 e.l.
päris hästi esitatud teemakohast informatsiooni leiab nt siit:
http://www.autor.ee/est
Posted by marta on mai 23, 2008 at 11:21 e.l.
Eesti kohtupraktikat arvestades jään eriarvamusele… paraku 🙂 …
Posted by Autor on mai 23, 2008 at 11:10 e.l.
konkursile yles panek ei olnud viitamine, marta. viitamine kui termin ja mõiste on natuke midagi muud.
antud juhul on tegemist levitamisega autori loata…
Posted by marta on mai 23, 2008 at 10:43 e.l.
st – viitamine ei ole selle seaduse mõistes loata kasutamine…
Posted by marta on mai 23, 2008 at 10:42 e.l.
mistahes avalikult internetis olevale teosele viitamine ei ole karistatav… tsiteerida võib “põhjendatud mahus” aga viitamist (mida tehakse blog.tr.ee-s, ajaveebide konkurssil, teiste blogijate poolt, jne) seadus ei piira…
Posted by hille on mai 23, 2008 at 10:22 e.l.
Autoriõigu § 13. Varalised õigused
1) Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest.
Sealhulgas kuulub autorile õigus lubada ja keelata:
2) levitada oma teost või selle koopiaid.
§ 46. Teose kasutamine teiste isikute poolt
(1) Teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel.
Loata teise teose kasutamine on seadusevastane ja kuulub karistamisele.