Karuema Päevaraamat Üksinda omade seas

Karutüdrukul said siis eile eksamid otsa. Kaks nädalat kõva punnitust – 15 eksamit, umbes 50 lehekülge esseesid, pluss veel muid eksamipabereid.
No kuidas läks, küsite kõik…Vat ei tea enne kui kuuendal juulil kell 15.15. Siis antakse teateid.
Noh Mata oli raske ja kohe väga raske, Bioloogias läks mõni asi mitte nii väga täppi. Prantsuse keel läks väga hästi, samuti Inglise keel ja ehk ka Ajalugu…
Arutasime täna Karutüdrukuga, kui kooli lõppemise puhul päeval väljas lõunat söömas käisime, et TEGELIKULT ei ole ükski lahendus tema jaoks paha… No kui ei tule punktid täis, nii palju kui vaja ja tahaks, siis saab uuesti eksameid teha Novembris, ja siis veel Mais… Kui saab punktid kätte, et IB diplomit kätte saada, siis kõige madalama pakkumise tegi Stirlingi ülikooli ja siis saab sinna, mis on väga hea variant, kusjuures ka rahaliselt odavam. Kui saab natuke rohkem punkte, siis saab juba oma unistuse Westminsteri, ja see pole üldsegi utoopiline unistus enam, hoopiski suurepärane lahendus…Ja kui tahaks ikkagi veel Cardiffisse baka tasemele pürgida, siis saab ju mõned eksamid uuesti teha (nov ja mais näiteks) ja teisel aastal kooli vahetada või uuesti aplikeeruda, kuid Cardiff oleks tegelikult hoopis väga hea lahend magistriõppe jaoks…Nii et tegelikult, kõik stsenaariumid on kenad ja oleme sel hetkel Anno Domini 2008 just nii targad ja nii tublid, ja oleme rahul ja õnnelikud selle üle:)
Täna õhtul on Karutüdruk muidugi kooli lõppu tähistamas, ja eks ta sest oma blogis ise ka kirjutab. Aga – huvitav ja tähenduslik oli see, et Karutüdruk oli viimane, kes sellesse IB klassi lisandus, oluliselt hiljem päris konkursist, nö erandkorras. Ja Karutüdruk oli ka esimene, kellel eksamid läbi said. Mai 22 on aga kogu klassil eksamid läbi ja niikauaks jääme ka siia Soome veel, sest vaja üks suur ja viimane pidu ju klassiga koos maha pidada ja 23ndal on Ave parimal sõbral Emmil sünnipäev, millest tuleb ka kindlasti osa võtta…
Ja siis 24ndal nina koos koladega Eesti suunda, ja Karutüdruku Soome eluetapp saab otsa…Augusti viimasel reedel on küll veel pidulik lõpuaktus, kuid see on juba tõenäoliselt Londonist tehtud väike vahva reis siia Kaunile Järvedemaale. Sest uus elu on alanud…
Loodan siiralt, et õnnestuvad ja on oma tulemustega rahul kõik, kes tänavu kevadel eksameid teevad, sest – me oleme just nii targad ja tublid kui me oleme, ja sellest tuleb rõõmu tunda. Ja ebaõnnestumised on ses mõttes ühed toredad asjad, et enamasti saab siis asju veel kord ja uuesti teha. Sest elus ju tegelikult ei ole väga palju võimalusi elatud elu korrata, mis iseenesest on ju vahel ka natuke kurb. Nii et, pole mõtet põdeda ja kurvastada. Sest alati on võimalus järgmisel korral asju parmini teha. Ja nii ongi:)