Karuema Päevaraamat Üksinda omade seas

Maja ümbrus on nüüd siis kõik üles kaevatud ja ilus vesiliiv päikese käes sillerdavalt kutsumas. Mis te arvate, kas see on meie Kassi lemmik püherdamiskoht? Aga loomulikult. Kuna temal koera kombed on, siis on see püherdamine üsna koeralik:) Ja ega ta end seejärel siis ilusti Kassi moodi puhtaks laku – kassid on ju puhtad loomad – aga meie Kass on nagu koer. Väike sitt peab ikka kuskil küljes olema…
Ja liivasena on loomulikult kõige parem magamisepaik isa voodis. See on kummaline, et me oleme hakanud uksi lukustama kassi pärast, aga ta sunnik kohe teab, kui vahel kogemata üks lukustamata jääb…Täitsa huvitav, et kuidas ta seda teab? Kas ta tõesti iga päev käib ja kontrollib meie uksed läbi?
Aga see selleks, oma pereliikmeid ikka ahistatakse…Aga töömehed on Kassi peale juba päris pahased, kuna tema selline aktiivne töötegemises osalev Kiizu on…Nüüd aga oli ühel päeval kass end lindudest nii täis õgind, et ju tal siis hakkas paha…Igatahes oli ta oksendanud töömeeste autokäru kaanele hulga linnupäid ja muud seedimata rõvedust…Ja mehed olid muidugi sellest väga shokeeritud ja vihased. Ei jäänud siis muud üle, kui arvata, et see ehk polnudki kass, sest kotkad pidid ka endast maha jätma selliseid seedimata toidu väljaheiteid (või olid need kullid?) ning isa arvas, et see võis mõni suur röövalind olla, et neid meil ka siinkandis liikumas…Igatahes selleks korraks tänu isa oletusele Kass keretäiest pääses…Aga teada puha, kelle linnupead need seal tegelikult oksendatud olid…Pole kahtlustki:)