Kell oli umbes täpselt natukene üheksa läbi täna õhtul, kui Karutüdruk kööki külmkapi kallale kolistama läks…”Emme kas me pannkooke teeme?” “Jah”, vastas Ems.
See oli sel nädalal juba teine kord, kui Karupere kookidega maiustas – viimati tegi Karuema Karulapsele emadepäeva puhul pannkooke – et vb olla Karulaps järgmine aasta enam emadepäeval kodus ei ole…ja siis ju Emme tehtud pannkooke ei saa…Aga emadepäeva pannkookideks unustasime murakamoosi ostmata ja sõime tavalise ploomi moosiga, mis on ka hea…
Aga täna oli murakamoos olemas…Ja kui nüüd päris aus olla, siis pannkoogi mõte oli meil juba seitsme paiku õhus, kui me MÕLEMAD kordamööda külmiku kallal kolistamas käisime. Aga siis sai laiskus veel võitu…
Nüüd on see tehtud. Karutüdruku pannkoogid olid head – sobib vanaemaks küll 🙂 Ja Karuemale jäi seekord vaid maiustamise rõõm. Tegelt ma hiilisin rõdul taevast, sest see oli täna kuidagi ilus. Sõnaga – pildil on taust meie pannkoogi õhtule – täiesti samal ajal meie akna taga oli just täpselt nii ilus…
Õunasupi ja pannkoogi lõhnaline tuba
pähklite ja seenesousti lõhnaline juba
Kui palju igatsust, kui palju armastust…
Karuema Päevaraamat 