Oh sa kuriloom!


Neli päeva on see blogi siin olnud ja nelja päevaga üle 900 vaatamise…Eriti popp paik siis…Kena kena, aga võtab päris kukalt kratsima, et kui nii paljud siin loevad, et siis peab ju hakkama mõtlema ka mida kirjutada… sest tekib vastutus oma sõnade eest…Ja see on natuke kole lugu ka…

5 kommentaari

  1. Kool on valitud – Kenyon College Ohios. Kuigi minu meelest olid kõik tema valitud koolid head ja tugevad, nii et ei oskagi öelda, miks ta lõpuks just selle juurde pidama jäi. Kaks aastat on ta juba ära olnud, nüüd siis vähemalt neli veel. Naljaviluks lohutan end sellega, et tema Ameerika kool on linnulennult tervelt 500 km lähemal kui praegune Hong Kongis 🙂

    Vasta

  2. aitähh, marika, jõudu on ikka vaja. ja meie ave hiilib ka sinna meedia suunda. kas sinu lapsel on juba ylikooli asjad selged?ave igaljuhul on saanud pakkumise nii Londonist Westminster kui Stirlingi Ylikoolilt:)aga ma arvan, päris kainelt asjast mõeldes, et need lapsed, kes meil IB-d teevad ja mujal välismaal ülikooli, need on üsna pikaks ajaks Eestile kadunud, sest nagunii alguses proovitakse kõiki muu maailma võimalusi – näiteks kasvõi BBC-d, mis on Westminstrile praktikabaasiks…selline see elu on…

    Vasta

  3. Mis mulle siin meeldib, on teemad, mis mind puudutavad. Näiteks IB-eksamid ja kõik sellega seotu (stiilis – ma tean, mida te tunnete, kuigi tegelikult ikka ei tea küll). Tore, et on konkreetseid viiteid süsteemi tutvustavale veebilehele. Ka minu laps teeb praegu just nimelt neid eksameid ja üllatus-üllatus – ma pole taibanudki varem ametlikelt lehtedelt asja tausta ja statistikat uurida. Põnev oli, tõesõna. Ja kuna ta on kodunt kaugel (viimati nägin teda läinud aasta 1.augustil), siis panevad siinsed jutud mind palju rohkem mõtlema sellele, kuidas ma saaksin talle toeks olla. Ega vist õieti saagi. Äkki peaks organiseerima virtuaalse liikumise “kõigi Eesti IB-diploma laste vanemad, ühinege!”? Kuigi see diplomiõpe kestab vaid kaks aastat ja tänavusel aastal võib vist ainult rongile veel järele lehvitada. Ja mis IB-statistikasse puutub, siis 2007.aastal oli nende kodulehe andmeil 23 eesti rahvusest eksameile registreerunut. Suhteliselt vähe muidugi.
    Ja teistpidi see meedia ja PR-teema, mis on seotud samuti mu lapsega, täpsemalt tema tulevikuga, sest ta ülikoolivalikuks on meedia ja keeled. Südamest sooviks, et ka kohalik meedia heatahtlikumaks läheks ja oma käsutuses olevaid vahendeid tõepoolest oma publiku maailmavaate avardamiseks kasutaks. Aga millegipärast on mul tunne, et selle tarvis on vaja nimelt seda uut põlvkonda oodata. Või lugeda valitud blogisid. Igatahes jõudu kirjutamisel!

    Vasta

  4. jep, parool on lahendus kyll, eks see varsti käiku lähebki. aga mitte veel:)

    Vasta

  5. Aga siis on võimalus midagi eriti isiklikku vms lihtsalt parooli alla panna ja loevad ainult need, keda ligi lubad.
    Muidu ju ilus koht, loomulikult kutsub vaatama 😀

    Vasta

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: