Vähe sellest, et Hiinas väristab maad ja haigused tapavad inimesi, Indias ründavad terroristid turismipiirkondi, mitmel pool maailmas käib sõda ja üksteisest mittearusaamine, oma õiguse tagaajamine ja nii edasi…
Jyväskylä, väike rahulik Kesk-Soome linnake, peaaegu nagu üliõpilasküla, jäi täna keske päeva pimedaks… Poodides lõpetati ostlemised, inimesed aeti tänavale, autosid ei saanud parkimismajadest kätte… hiljem ei saanud kodumaja lifti kasutada ja Internett jalutas minema…Nii sõltuvad oleme me sellest notsunäoga seinas olevast august…Ja tegelikult energia pärast ju kogu muu maailmgi kakleb – kõik need sõjad ja probleemid, ka kõik need looduskatastroofid on kas energia puudujääk või ülejääk…
Ning last but not least – puudel lehed juba päris suured ja päike muudkui paistetab, aga samal ajal sajab väljas lund, täna sadas…Ja öökülma lubas…Tüdrikud uulitsal olid kintsud ja käsivarred puha paljaks kiskund juba, ja talvine tuul uitas ja puhus neist üle – mis meist(neist)niimoodi saab…
Ja muidu ka, inimesed on närvilised ja tasakaalust väljas… Ja ülehomme on Soome maksuameti deklaratsioonide korrigeerimise tähtaeg, ja rongiliiklus Jyväskyläst tsivilisatsiooni on kuni Jämsani (Himose suusakeskus, kes teab) asendatud bussiliiklusega…ja mida veel? Minu kirjutuslaual on täpselt seitse magistritööd, mille kohta ma pean hirmus palju tarku kommentaare andma, kahe nädala jooksul… ja 50 õpilase eksamiesseed…Muud asjad vist on kõik hästi? Tegelikult suurem osa asju on ju hästi, võrreldes selle piskuga, mis halvasti on?
13 mai
Karuema Päevaraamat 
Posted by Siiri on mai 13, 2008 at 11:25 p.l.
Meie olime eelmisel suvel linnast väljas ühes väikeses kaluriküla majakeses suvitamas, kui tuli troopiline torm ja elekter läks kogu külas kaheks tunniks ära. Ja mina mõtlesin, et “küll on romantiline” 🙂 Ma tõesti nautisin seda, et elektrit polnud 🙂 Eesti tuli millegipärast meelde ja…
Aga jah, mul lihtsalt polnud sel hetkel elektrit vaja, istusime mehega akna juures ja vaatasime, kuidas kallab laia sooja vihma ja kuhugile polnud kiiret.
Posted by Elviina on mai 13, 2008 at 6:35 p.l.
2 a tagasi kui olin muumimuuseumis tööl juhtus kord kah selline sürr olukord, et kui tulin sööklast läbi raamatukogu keldrikäiku muuseumisse ja elekter läks, siis olin kah täiesti pilkases pimeduses. Kuna see oli sinka-sonka koridor, enam-vähem teadsin, kuidas ja kuhu minna, siis laus paanika ei tulnud, aga esimesel hetkel oli küll, et kuidas siis siit välja saab?
Posted by K.K on mai 13, 2008 at 5:45 p.l.
see elektri sõltuvus hirmutab tõesti, ja oligi sürr – olin just toidupoes, ja siis oli kõik pime, ja äkki olid ka inimesed kõik kadunud, mina yksi pimedas seal poeriiulite vahel…aga paanikat õnneks ei tekkinud ei mul ega teistel…
Posted by tiia on mai 13, 2008 at 4:17 p.l.
aga mina pidin juba 8ndal oma deklaratsiooni esitama.
niiet mõnel on veel hullemini läinud 🙂
ja ma olen pidanud täna okset koristama ja öööööökisin nii südamest, et kõik jooksid siniste ämbritega platsi.önneks ei näinud oma lõunasööki uuesti.
eks jah, igatsugu asi aja vihale , mind ka 😉
selline sürr elektrita olemine on tegelikult natuke kõhe, sest me söltume niiiiii palju elektrist.