Ratsionaalne kokkuhoid või mühaklus?


Kas teil on olnud selliseid olukordi, et saadate kellelegi sünnipäevaks näiteks sms.i ja see adressaat vaikib kui haud? Minul on küll niimoodi olnud. Ja ausalt öelda on see väga solvav…Esiteks nagu tekib kohe selline kõhklus, et kas ta üldse sai mu sõnumi kätte – vist mingi ajalooline hirm, et sõnumid ja telefonikõned üldse ei pruugi alati kohale jõuda. AGA siin on teine asi ka…Mina olen siis ju mõelnud selle inimese peale, võtnud aja talle häid soove saata…No siis võiks ju teine inimene ka kuidagi reageerida ja aitähhgi ka öelda. Sest miskit pole teha, selline arvamus tekib meelde, et teine nagu ei hooligi sellest minu saadetud väikesest tähelepanuavaldusest…

Noh ja kui tegelikult ei hooligi – vaid oleks näiteks suurt ja kallist kinki hoopis tahtnud – siis niipalju viisakas võiks ju ikka olla, et tänada…

Muidugi on seal ka rahaline probleem, et kui õnnesoove on sadu sinu mobiilile tulnud ja kui neile kõigile sms tänusõnadega vastu saata…hea argument mittesaatmiseks on siis küll see, et väga kalliks läheb…AGA mina arvan, et see ei ole nüüd küll see koht kus koonerdada…Ja kui tõesti raha nii vähe on, saada siis väike e-mail neile, kellele saab ja tänu sms vaid neile meelespidajatele, kes e-maili ei kasuta…

Üldiselt on tähelepanuavaldustele vastamata jätmine siiski mühaklus…Olen ise ka paar korda niimoodi patustanud. Ja paaril korral ka korralikult vastu näppe saanud (see oli küll välismaalasega seotud, aga inetu olukord sellegipoolest, ja see inimene väldib nüüdsest minuga suhtlemist, sest ma olin tõesti mühakas, vastasin küll aga mitte nii kiiresti kui oleks viisakas olnud…)…mõned inimesed peavad lugu lugupidavast inimestevahelisest suhtlemisest, ning tänamine on üks selle suhtlusviisi mooduseid…Nõuka ajal on meie kommetesse tulnud palju mühaklikku ja paganama raske on sellest jagu saada…Aga see mühaklus on meile nii paksult ja rasvaselt näkku kirjutatud, et selle järgi tunneb mujal maailmas ikka eestlase ära küll, kodusest olemisest rääkimata. See on mu meelest isegi jõulisemalt meile otsaette löödud märk kui venkude äratundmine näiteks…
Mujal maailmas reisimine ja elamine on aga õpetanud küll teistmoodi käituma, ikka tänama ja vabandama kui oled interaktsioonis teiste inimestega…seda enam hakkab silma ja kriibib mõtteid kontrast eestlaste stiiliga…

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: