.jpg)
Vat see on teema, mida mina armastan. Ja kuigi mulle vist keegi seda meemi pole pillutanud, siis hakkasin ise sõnasabast kinni, erilise aktiivsusega pärast Linda blogi külastamist… Ja nüüd ma siis teile räägin…
20 aasta pärast pääsen ma pensionile, ja ausalt, mitte ühte päeva üle selle ma ei kavatse tööl passida – las noored ambitsioonikad saavad ka tunda, mis on tegelik elu 🙂
Siis ma muretsen endale (ei tea küll, mis vahenditest, aga eks sinna on veel aega plaanida ja raha orgunnida ka ju – võlad võiks ju näiteks selleks ajaks kõik sisse nõuda) sellise matka-auto (lugege Naksitrallide raamatuid, kui te veel ei tea, mis mõnus elu on matkaautos…). Ja siis…Suved veedan ma tõenäoliselt Eestis, eriti Saaremaal, aga vb olla ajan auto kurjaks ka suvel ja kiman Soome või Norra või Rootsi… Talvel aga, keeran oma Naksitralli auto nina lõuna poole, ja seiklen Prantsuse Rivieras, Hispaanias, Itaalias ja muudes sihukestes kohtades, kus on soe ja vanad ja haiged kondid ei valuta.
Söögiga on mul suht kasinasti, sest ega sedasi ringi kablutades enam selleks raha suurt üle ei jää, aga pole viga – olen juba piisavalt rasvane, ja võin natuke banaani vmt dieedil olla küll. Nendel matkadel pargin ma oma auto alati väga ilusatesse looduskaunitesse kohtadesse ja kindlasti võtan mõned päevad maalimiseks. Ja kindlasti külastan paikkonna kunstimuuseume ja muid põnevaid paiku, ja tegelen inimeste vaatamisega. Tsillin, nagu tänapäeval öeldakse. Ja siis on nii, et olen mõnedele eakaaslastele juba ettepaneku teinud, et äkki tulevad kaasa – eitavaid vastuseid pole saand – eks see sõltub sellest, kas neil on olnud võimalus oma mees ja kass maha matta selleks ajaks, noh ja sellega ka teatud vabaduse aste saavutada…Aga liiga suureks ka kampa ei tahaks ajada, olen pigem selline üksildane, kes armastab omapäi seigelda. Aga mõni väga hea sõber kaaslaseks on täitsa ok. Võib olla ka mu oma päris mees, kui ta mind siis veel 24/7 välja suudab kannatada…
Vat sedasi, mu armsad, elame me 20 aasta pärast ja oleme absoluutselt kindlalt õnnelikud.
Karuema Päevaraamat 
Posted by wild on mai 7, 2008 at 10:19 e.l.
Ja kütuse jaoks tuleb olemasoleva vara tagatisel veel ekstra laenu võtta.:P
Posted by Merle Kangur on mai 7, 2008 at 6:52 e.l.
Tere, armas Karuema!
Super head ja eluterved plaanid sul mõnusaks vanaduspõlveks! Mul üsna samad, kuigi nii kaugeid reisisihte ei ole ma endale seadnud. Kuid asju, mida veel õppida, proovida ja teostada tahaks on küll nii palju, et peakls vist kohe homme pensile minema. Muidu ei jää äkki aega, pensi aeg võib ku lühikeseks jääda!:)
Kui su Naksitralli sõidukis veel ruumi on, siis Hispaania tuuri teeks küll kaasa. Tantsiks sulle peatuste ajal flamenkot ja keedaks mitte millestki tervisliku ja kosutava supi!
Kaunimad tervitused linnulaululisest ja lilleõielisest Eestist-Sakust! Head põrumist eksamitel Karu-tüdrukule!
Tervitades
Merle
Posted by iltaka on mai 7, 2008 at 5:04 e.l.
Pensionil on hea olla jah 🙂 Noorpõlve unistused jõuab ka tegelikkuseks teha – minu puhul oli selleks üks võõras keel – tehtud!, mitu võõrast maad – tehtud!, üks konkreetne raamat – tehtud!, tegelt on veel asju, aga need on tegemisel…