Need iga aastased Belgia reisid on omamoodi ses mõttes, et Belgia on omamoodi…Stabiilne, ja kohati tundub, et isegi stagnaatiline. Muutumatu. Ja mind paneb imestama, et see ongi nii ja inimesed on maha rahunenud ja ei tõmble ühest kohast teise…
Juba kaheksa aastat on mu lemmik söögi ja joogikohtades samad ettekandjad, sama menüü, isegi samad hinnad… Kohtumaja ja teatri taga silla nurgas on Katlakese bistroo, kus me alati Jaquesiga lõunat söömas käime. Ettekandja on
kena ja krapsakas tüdruk, kaheksa aastat ikka see sama tüdruk. Ja omanik on alati baarileti taga (vaata pilte ka). Ja noh meie oleme juba nii tavalised ja tuttavad kliendid, et minult küsitakse isegi, et kuidas meie maal ilm on ja kuidas reis läks…Kodune ja rutiinne.
Teine minu oma koht on ribirestoran minu kodutänavas (pildil ka). Vaieldamatult üks odavamaid väljas söömise kohti Gentis – pool grillkana suure kuhja salatiga maksab 8 euri kopikatega.
Ribiports (söö palju tahad) on 14 euri kopikatega. Eine on nii toitev, poole grillkana nahkapistmine salati ja õllega on tõeline vägitegu…
Sealgi olen juba vana tuttav. Igal aastal ikka korra astun läbi ja einestan. Ja ettekandjad tunnevad -“Aaa teie jälle siinmail käimas, kuidas tervis?Kuidas muidu läheb? Jah, meil on täna jälle täis broneeritud ja ei ühtegi vaba lauda… aga oot oot, teile me ikka paariks tunniks laua organiseerime…istuge sinna akna alla väikesesse lauda…Kas jälle kana? Ja Hoegaardeni õlu?…” Nad mäletavad mind, mu soove ja maitse eelistusi, ma tean, et saan sealt alati süüa, ka siis kui on täismaja broneeritud, nagu see neil tavaliselt on…
Ja selliseid kohti ja nurgataguseid, kust mu rajad igal kevadel läbi käivad, on selles vanas linnas hulgi. Isegi üks kodutu paadialune on tuttavaks saanud…Tema istub alati seal kõrvalpingil, kus mina käin oma lemmikvaateid vaatamas. Temale ei meeldi haritlased ja õpetajad, aga mind ta siiski respekteerib…Tervitab kenasti, ja küsib, et kuda proual sel aastal läheb… (vaata pilti ka).
Sõnaga, ei ole seal Gentis midagi uut, kõik vanaviisi tavaline, sisseharjutatud, igapäevane…Ei midagi uut ole juurde tulnud ega vana kadunud…Kõik püsib…
Juba kaheksa aastat on mu lemmik söögi ja joogikohtades samad ettekandjad, sama menüü, isegi samad hinnad… Kohtumaja ja teatri taga silla nurgas on Katlakese bistroo, kus me alati Jaquesiga lõunat söömas käime. Ettekandja on
.jpg)
Teine minu oma koht on ribirestoran minu kodutänavas (pildil ka). Vaieldamatult üks odavamaid väljas söömise kohti Gentis – pool grillkana suure kuhja salatiga maksab 8 euri kopikatega.
.jpg)
Sealgi olen juba vana tuttav. Igal aastal ikka korra astun läbi ja einestan. Ja ettekandjad tunnevad -“Aaa teie jälle siinmail käimas, kuidas tervis?Kuidas muidu läheb? Jah, meil on täna jälle täis broneeritud ja ei ühtegi vaba lauda… aga oot oot, teile me ikka paariks tunniks laua organiseerime…istuge sinna akna alla väikesesse lauda…Kas jälle kana? Ja Hoegaardeni õlu?…” Nad mäletavad mind, mu soove ja maitse eelistusi, ma tean, et saan sealt alati süüa, ka siis kui on täismaja broneeritud, nagu see neil tavaliselt on…
.jpg)
Sõnaga, ei ole seal Gentis midagi uut, kõik vanaviisi tavaline, sisseharjutatud, igapäevane…Ei midagi uut ole juurde tulnud ega vana kadunud…Kõik püsib…
Posted by Larko on aprill 30, 2008 at 1:08 e.l.
Selle sissekande võiksid väga hästi eelmise nädalavahetuse linna teemalisele fotojahilegi lülitada.
Posted by hille on aprill 29, 2008 at 8:11 p.l.
Väga tore lugu!
Posted by hille on aprill 29, 2008 at 8:10 p.l.
Väga tore lugu!