Karuema Päevaraamat Üksinda omade seas

See tähendab seda, et lisaks linnuvaatlusele, millest eelmistes postitustes juttu on olnud, on ka tõsine loomavaatluse hooaeg alanud. Sõralisi kahjuks kaamerasse veel ei saanud, autost ja õhtuhämarusest mu kaamera veel häid pilte ei tee.

Aga jah, otsustasime eile pidada pikniku kevade saabumise puhul – pakkisime head paremat piknikukotti ja sõitsime välja Vihterpalu suunas. Jõudsime Kurkse kanti ja mõtlesime hukkunud meestele ja väljas oli väga külm aga kohutavalt ilus. See kant on kenasid, ütleks isegi et luksuslikke majakesi täis ehitatud. Inimesed Eestimaal elavad ikkagi silmatorkavalt jõukalt. Pole miskit kosta. Võib olla on see liigne poosetamine ja üle oma võimete elamine? Et ma teile, naabrid ja kolleegid ja sõbrad näitan, mida kõike maist ja ajalikku ma suudan kokku orgunnida, aga vb olla on see ka päriselt selline tõsine ja sisuline rikkus, mis peabki kenadeks majadeks mererannal saama…Kes seda täpselt teab. Aga meil oli huvitav ja ilus reis. Kunstilisemad pildid riputan pildiblogisse. Ja soovitan kõigil headel inimestel proovida õppida detailidele, hetkedele, vaadetele… keskendumist. Te ei kujuta ette kui tervendav see on…Vaimu ja meelt tervendav ja sisemist tasakaalu loov. Sellise pikniku matka järel rahapuudus ja üle pea kuhjuv töökoorem, väsimus, ja stress kaotavad mõtte. Uskuge ja tehke järele!