Karuema Päevaraamat Üksinda omade seas

Oma senise elu jooksul olen kohanud mitmeid erinevaid suhtumisi ja hoiakuid elusse ja selle edenemisesse. Ja aja jooksul hakkavad teatud mustrid teatud kontekstides korduma…Mõni aeg tagasi küsis üks inimene minult, et mis on edu valem… ja see küsimus vaevab mind siiani. Sundides ikka ja uuesti sellest ka kirjutama…Jah, üks korduma kippuv muster meie rahva meeltes ja mõtetes täna on edu. Soov olla edukas on unistus. Kõigile. Igaühele küll omamoodi ja omade väärtuste ja tahtmiste järgi, kuid siiski…sisuliselt kõigile on hakkamasaamise ja edasijõudmise soov omane.Samas on väga raske ju määratleda, et mis see edukus siis on? Mis me siis olla tahame, kui me tahame olla edukad? Kas see tähendab rikkust? Kui jah, siis kas vaimset või materiaalset? Või mõlemat? Kas see tähendab kuulsust? Kas edukus tähendab seda, et meil läheb hästi?… Ja mida see omakorda tähendab? Miks me mõnede kohta ütleme, et tema on edukas, ja miks me iseenda kohta väga sageli kurdame, et me ikka ei ole nii edukad, kui me tahaksime? Miks on edukuse juures nii, et me iseenda edukust ei raatsi selgelt enda jaoks lahti defineerida, teiste puhul aga arvame, et teame täpselt kui edukad nad on – ja no meie arvates on nad alati edukamad kui meie ise – mistõttu igal juhul peaks teisi selle edukuse pärast natukene kadestama. Tavaliselt mitte avalikult. Avalikult öeldakse ikka, et oi küll sina oled ikka tubli ja oi küll sa ikka teed ja oled ja… sisimas aga hammustatakse keelde ja huulde ja möeldakse, et no on nõmedik selline peab ennast ei tea kelleks… targutab siin ja seletab, ja nagunii pole ta seda kõike ära teeninud, mis tal on…Tegelikult on selle edukusega minu arvates mitu olulist asja, mida inimene peaks enda jaoks lahti mõtlema. Enne kui hakkab kadestama, et naaber või sugulane tundub edukam kui ise oled…Hästi on ju alati hästiLoomulikult oleme me edukad, kui meil läheb hästi. Aga see hästi on igaühe jaoks väga erinev asi. Mõnele on see edukas äritehing, teisele hästi tehtud koolitöö, kolmandale suurepärane etteaste lauluvõistlusel, neljandale…viiendale…seda loetelu võiks ju jätkata lõpmatult. Igaühe jaoks on see midagi sellist, millega tema ja ainult tema väga hästi ja tulemuslikult hakkama saab. Midagi eriliselt unikaalset, selle konkreetse inimese jaoks. Ja selleks, et me oleksimegi unikaalselt tublid, meid siia maailma ju tegutsema-toimetama kutsutud ongi. Ma arvan, te olete minuga selles osas nõus.Sellel mündil on aga ka teine külg…Jah, me kõik tahame olla edukad, kuid mitte alati see meil ei õnnestu. Vahel tuleb välja ja vahel ei tule välja…Ja nendel hetkedel, kui asjad ei lähe nii, kui me ise tahaksime ja oma unistustes näeme, muutume me tigedaks…Ei ei, mitte enda peale ei muutu me tavaliselt tigedaks. Ikka teiste peale. Tavaliselt kõik teised on ju selles süüdi, et meie ise nii edukad ei ole…Ja teised on süüdi selles, et nemad on sel hetkel näiliselt edukamad…Vähemalt nii meile tavaliselt tundub.Vahel tunudub edukus isegi patuna…Või siis taunitava asjana igal juhul…Mis aga on tegelikult, ei tea keegi. Me ainult oletame ja arvame ja elame oma „emodes“. Toidame seda sellega, et tänitame teiste väidetavat edukust. Ja haletseme iseennast, kas siis selliselt, et virila kibedustooniga või võltsoptimismiga hääles korrutame endale, et pole viga, me saame hakkama, aga ega ikka ise väga ei usu küll, et hakkama saame, või siis vähemalt ei ole me õnnelikud selle üle, kuidas me hakkame saame. Ja teine võimalus on, et kurdame, et me ei saa hakkama, ja elu on raske ja raha on vähe jne.Ning tavaliselt, mõlemal eelpool toodud võimalusel on tegemist omamoodi sadomasohismiga – iseenda piitsutamisega iseenda haletsemise teel.Edukuse paineAga nagu ma juba ka siin arvasin – tegelikult on kõik väga suhteline. See, mis teistele võib paista eduna, võib sellele nn edukale tunduda painena.Näiteks üldlevinud arvamus, et kui meedia sinust kirjutab, siis sa oled edukas…Ja kõik tahavad saada kuulsaks, ja meediasse ja avalikkusesse. Aga nad ei tea, millise paine toob kaasa avalikkuses olemine…Ja ega ei saagi enne teadma, kui ise pole proovinud, kuidas on elada, kui ajakirjanik või fotograaf su vetsu akna taga passib, et sinust mingitki infot teada saada…Ning samuti ei kujutata endale ette, et tegelikult selline sisuline edukus – no näiteks kuulsaks ja väga heaks kunstnikuks saamine, või laujaks või kirjanikuks, või ärimeheks või firmajuhiks saamine eeldab tohutut tööd. Tavaliselt need inimesed, kes seda kõike teevad, sellest köögipoolest ei räägi – sest see ei ole enam oluline, kui oled endale eesmärgi selgeks mõelnud.Ja veel… edukaks saamise eelduseks on kindlasti ka julgus. Julgus teha otsuseid oma elus, julgus astuda samme, ja teha asju, mis võib olla ei ole nii lihtsad ja kerged…Kuid jah, nagu venelased ütlevad, kes ei riski see shampust ei joo…Julgus tulla oma elurutiinist välja ja vaadata näkku tõsiasjale, et kui ma olen millegiga rahulolematu, siis ainult mina ise saan sellest asjast teha rahuldustpakkuva asja… Seega siis, ka julgus iseennast kriitiliselt vaadata ja analüüsida, julgus oma ressursse adekvaatselt hinnata…samal ajal julgusega jääda iseendaks ja siiski unistada ja tahta, et asjad oleks nagu mulle meeldivad, et asjad oleksid mu elus hästi.Edukus ja andekus ei pruugi olla vennadÜks, mida olen ka täheldanud, on suhtumine, et kui sa võtad miskit ette ja teed selle ära, ning kui see tuleb enam vähem kenasti ka välja, siis hakatakse kohe arvama, et sa oled andekas. Ja see tekitab omakorda kadedust. Ning kui siis tuleb veel kombinatsioon edukas ja andekas…. Millised sahistamised ja kommenteerimised siis tavaliselt lahti lähevad…Võib olla oled ka, aga tegelikult andekusega ei jöua üksi tavaliselt mitte kusagile. On ju elus küll neid andekaid, kes kuskil rentsliks hääbuvad. Mul on olnud paar sellist koolikaaslast kunagi…keda mingites asjades peeti väga andekateks ja edukateks, kuid kes oma elukommete tõttu tänaseks on siit ilmast lahkunud. Ja ei saanud sellest andest edu?Seega, edu eeldab tööd, pingutust, vaeva nägemist? Minu arvates küll. Edukaks saab ainult siis, kui sa pingutad. Muidu see mudel ei toimi.Seega pole nagu mõtet teiste edukust kadestada? Olete nõus? Minu arvates on see loogiline. Sest kui edukus on kinni pingutamises, püüdlustes, siis neid asju enda juures saame me ju ise sättida. Täiesti oma valik on, kas lebotad öhtul teleka ees ja vaatad seepi ja ähid kui väsinud sa oled, või hoopis teed teise nn isikliku tööpäeva kas midagi juurde õppides, hobidega tegeledes, kasvõi väljas sporti tehes – kõik need on saavutused ja edud. Edu enese ees. Võidud enese üle. Millest muideks võivad saada ka avalikud edud ja kuulsuski, kui soovite.Kadestamine ja inimeseks olemise iluMa olen nii sageli mõelnud ka seda, et mis segab üht ilusat tavalist eestlast olemast edukas? Ja ma pakun siin välja versiooni, et see on eestlase sisemine tõrge olla kena inimene, lihtsalt ja siiralt…(lugu seeriast, et eestlase rahvusroog on teine eestlane)…Ei ei, enamasti ollakse kenad, ja arvatakse ka tõsimeeli nii…Aga tegelikkuses õnnestub see sageli vaid välimiselt…Loogiline on, et sisemist koledust ju tegelikult välja ei näidata. Mis ei tähenda, et seda ei ole olemas…Aga ma nüüd räägin ausalt ja avalikult siin sellest meie kõigi sisemuses olevast väikesest pahast ja inetust minast, sellest, kes tegelikult ikka mõnuga kadetseb ja üsna sageli ka teisi parastab ja teistele sõna otseses mõttes keerab…Räägin siin selgel häälel sellest meie sisemisest poolest, mida me sageli ka iseendale tunnistada ei taha. Aga mis meid sunnib näiteks naabriga kiusu ajama, sugulasel maadetagastamisega nahka üle kõrvade tõmbama, sõbra haiget last seljataga mõnitama (see on minu enda elukogemus, muideks)…Sinna hulka kuuluvad ka sageli kõrvalt kuuldud repliigid, a la „no näed, /nimi/ on alati ennast nii tubliks ja targaks pidanud, aga meie siin oleme tegelikult hoopis tublimad, ja vot me alles näitame sellele /nimi/, kes siin kõige tublim on…“ või muud samastiililised avaldused… Mida vist teiegi üsna sageli erinevatelt inimestelt erinevatel juhtudel ja erinevates versioonides kuulnud olete…Kuid tegelikult on ka selle koha peal peidus võti edukaks saamisel, tõeliselt edukaks saamisel, sisuliselt edukaks saamisel…Julgus koos headusega, tõelise siira, ennastohverdava headusega on tegelikult edu alus… Paradoks on, et enne avalikult edukaks saamist, on vaja edukaks saada oma sisemuses, eelkõige oma mõtetes. Sest mõte on tegu…Ja mõtetest algavad teod…See milline on meie kvaliteet inimesena, selline on meie edukus inimesena…Ja nii lihtne see ongi. Kõik saab alguse meist endist, meie seest. Ja kadestama peaksime me ainult iseennast, kui üldse kedagi kunagi kadestada on vaja. Kadedusel on nii palju negatiivset energiat kaasas, et pole mõtet oma isiklikku edukust sellega ohtu seada ja seda negatiivset energiat pidevat endaga kaasa tirida.Mina isiklikult arvan, et mina ei ole edukas, sest musti ja kurje mõtteid ikka jagub. Aga ma vähemalt tean, et kui ma nendest suudan õppida üle olema, tõeliselt, tegelikult, päriselt ja mitte teistele väljanäitamise pärast… siis kunagi, mine tea, äkki saangi edukaks, kui oma pisikesed inetud mõtted raatsin mõtlemata jätta, ning kui ma julgen riskida, ja tunnistada, et kui mul on hästi, siis ju ma tegelikult olengi edukas, muud polegi vaja – ei tähetolmu, ega kauget kättesaamatut kuud…ei avalikkuse tähelepanu, ega silmakirjalikke takkakiitmisi. Meil igaühel on siin maailmas oma elu elada, ja oma ülesanne täita. Keskendugem siis sellele, südamega.Edit: publitseeritud versiooni saab lugeda SIIT