Nagu võiski arvata, ei jõudnud ma kella kaheksase Tallinna lennuki peale. Kuigi Jyväskylä lennuk oli tubli ja uus ja lendas hoolega, ja olime juba lausa 20 minutit enne kaheksat saabuvate reiside hallis, kuid vantsimine, küll üritasin kiiresti vantsida, vantsimine ühest lennujaama otsast teise, võttis natuke aega. Kümme minutit enne kaheksat trpgisin isegi passikontrollist läbi, ei vahele…Aga lennuk oli juba läind. Äkki oleks ikka pidand Jyväskyläs valjemalt nõudma, et Tallinna lennuk mind ootaks ja elektriauto ühest terminali otsast teise sõidutaks?Sest tegelt see, et ma nüüd siis Helsinkis istun, on ikka Finnairi teene küll. Ja veel kaheksa euri kulutasin interentile…ja natuke süüa ostsin ka…tegelt kõik sellised kulud, mida ma muidu poleks teinud…
Aga noh, ega ma pahane tegelt pole ka…Mulle meeldib jaamades istuda ja inimesi vahtida. Ja seda ma nüüd ka oma paar tundi veel teen ka.
5 veebr.
Karuema Päevaraamat 
Posted by Fre on veebruar 6, 2008 at 2:04 p.l.
Vanemast ajast on mul meeles üks väga selge olustiku- ja meeleolupilt nimetusega “Vantaas viimase Tallinna lennu ootel” – aeroplaan väljus südaöö paiku ja kogu lennujaam oli selleks ajaks juba välja surnud. Kui polnud suurem puhkuste aeg siis olid eestlased ka valdavalt rahumeelsed ja vaiksed – tööasjus reisijad. Veel enne kui Tallinna lend väjumise osas “lubama hakkas” pakiti kokku miski tuhandereisijaline Aasiasse suunduv lennuk, mille kunded enne tervet lennujaama täitsid. Peale seda jäi veel maha Tallinna lennuki ootus, tühjus ja peaaegu et maailmalõputunne. Imelik, viimastel aastatel pole ükski reis mind läbi Helsinki ruutinud.