Ja kuidas sinna minna?…/Link kaardile on pealkirja all, kliki pealkirja/
Tavaliselt jäävad need küsimused retooriliselt õhku rippuma, ja neile ei oodatagi vastust. Aga mina eile sain aru, et selline koht on ka päriselt olemas ja tema nimi on Karhunkorventie.
Ja ta on kuskil seal, kus Kalliokylätie ja Vihtajärevtie ja kõik muud sellised ilusa nimega teed sinklevad vonklevad paksu kuusemetsa ja kaljude vahel…Ja kus tavaliselt öhtuti sõidab mõni üksik auto, kui seegi. Ja kui sa näiteks talvel lähed sinna autoga, siis tea, et seal on lihtsalt puhas ja selge lumerada ja on teatud eripärad teel püsimiseks ja teatud eripärad ka edasipääsemiseks – näiteks – kui jääd tõusul seisma, siis enam edasi ei saa, või et kui sõidad konkreetsesse kohta Google mapi abil ja juhatusel, siis lihtsalt ühes kohas selles juhatuses tee enam edasi ei lähe – teda kas vahepeal ajutiselt ei ole, või ta siis lihtsalt ei ole lahti lükatud.
Ja see kõik on Jyväskyläst Oulu-Tampere suuna vahel ainult umbes 20 kilomeetrit…Näiliselt ju nagu tsivilistatsioon?
Sõnaga, lapsevanemaks olemisel on ka mõned eriliselt ekstreemsed lisnüansid – tuua lapsi vahel pidudelt koju…Aga peod satuvad olema teiste laste kodudes, kes elavad erinevates kohtades…Siiani minu suurim seiklus nn transportiva lapsevanemana on olnud Tallinna Männiku karjääri taga metsas mingis uuselamurajoonis. Aga noh selle Karhunkorventie lume-kuuse-kalju-vaikuse dzhungli kõrval oli see kogemus täitsa poisike…Karhunkorventie on ikka tõsine väljakutse, ja järgmine kord tasub sinna talvel minna ehk dzhiibiga…Aga tahaks sinna tagasi, sest koht on tegelikult selline, mis tuleb silme ette, kui kuulate Ülo Vinteri Laulu Põhjamaast…
…on lumme uppund metsasalud, vaiksed taliteed… ja seda kõike öös ja paksus paksus lumesajus…kui auto tulede kustudes on alles ainult üks suur ja põhjatu pime…Põhjatu Põhjala…
Ja veel, eile ma sain aru ka, miks ikka tegelikult Soomlased Talvesõja võitsid…Aga seda peab tundma, seda arusaamist…Karhunkorventiel ma seda tunnet tundsin…
Foto on illustratiivne, sest oli muudki teha, kui pildistada, sel hetkel…
2 veebr.
Karuema Päevaraamat 