Seda muidugi ülekantud tähenduses…Koristada selles möttes, te kas hoolitseda puhtuse eest ja kakada selles möttes, et reostada….
Viimasel ajal on ökoloogilise jalajälje teema olnud üsna populaarne, Epu blogis diskussioon ja mujalgi. Kuid üks väga oluline tahk meie elukeskkonna ökoloogias on ka nn intellektuaalne avaliku ruumi ökoloogia, mis on tegelikult ju selle meie looduskeskkonna lahutamatu, elementaarne osa.
Et siis – milliseid intellektuaalseid ja emotsionaalseid jalajälgi me endast maha jätame? Kuivörd puhas on avalik ruum meie ümber? Milline on avaliku ruumi puhtus meedia sfääris, milline on nn intellektuaalne-emotsinaalne öhustik meie töökollektiivides, mis on öhus ja emotsioonides koolides, kodudes…
Lihtne on mötiskleda asjadest, mida saab käega katsuda ja silmaga näha, ninaga haista…Kuid see mis keerleb see materiaalse vahel, nn nähtamatu väärtus? Kuidas me sellesse suhtume. Kui hoolikalt ja säästvalt me sellega ringi käime? Milline on meie intellektuaal-emotsionaalne ökoloogiline jalajälg?
Ja millest tekib meie intellektuaalne -emotsionaalne ökoloogiline jalajälg? Eks ikka sellest, mida me mötleme, ütleme ja kuidas käitume. Enda ja teiste suhtes. Milliseid inimestevahelisi suhteid me endast maha jätame. Millise häid vöi pahasid tegusid me teistele teeme, milliseid sönu ütleme partnerile, konkurendile, kliendile…Köigest sellest saab alguse suhe. Suhe erinevate inimeste vahel, kes elavad selles avalikus ruumis. Ja selle suhte kvaliteet ja iseloom määravad tegelikult ka selle avaliku ruumi kvaliteedi ja iseloomu. Ning köige löpuks sünnib sellest ju tegelikult meie elukeskkond…
Kas te tahate väljaheidete ja solgi sees elada…materiaalses möttes kindlasti mitte. Aga miks me siis sallime intellektuaalset ja emotsionaalset solki ja väljaheidet enda ümber? Kurje ja kiuslikke, manipuleerivaid ja solvavaid, pahatahtlikke ja teisi alandavaid… mötteid, sönu, inetuid käitumisi – nii meie endi sees kui meie ümber…
29 jaan.
Karuema Päevaraamat 
Posted by Leelo M. Umbsaar on jaanuar 29, 2008 at 1:37 p.l.
väga õige tähelepanek ja väärt mõttelõng. tegelikult saame me iga uue suhtega kaasa uue võimaluse endast jätta uus jalajälg. uus töö, uus kool, uus armas inimene..
iga uue suhtega kasvab ka teadlikkus. sest kuidas muidu: kogemus selle ju annab. kas aga soov paremaks muutuda tekitab uut sisulist kvaliteeti? teame ju piirkasulikkuse teooriast, et iga uus jäätis ei tekita mitte suuremat rahulolutunnet 😉
Eestis vähendasin teadlikult ökojälge, sest seal oli mul süsteem, mis mõtteviisi toetas ja aitas (loe: prügi sorteerimine). praeguses ülikoolis ma siin seda ei tee, sest viimane on International Villa elanikele vaid paberil..
nii panustasin uue suhte jalajälje vähendamisse: võtsin eesmärgiks isikliku tänamise. mul on veel palju tööd teha, aga thank you on kõnes nii sees, et sinna see loodetavalt ka jääb pärast neljandat tutvusekuud 😉
mulle oli see suur kompliment, kui sain sellekohase üllatustagasiside ameeriklaselt, kelle ühiskond ju põhiliselt viisakusväljendetest toitubki. niiet jätkame.
Posted by elviina on jaanuar 29, 2008 at 10:58 e.l.
Valikud kuidas olla ja käituda on iga inimese oma teha, kuid alguse saab see ikka millisest kodust, koolist, sõprade ringist sa tuled. Kuid ka millist elu elad. Ümbruskond tervikuna avaldab ka oma mõju, ja harituse tase. Aga tendents on õeluse ja kurjuse poole. Kahjuks. 🙂
Kurjuse vastu pole mõtet võidelda, muutud samasuguseks, teist põske ma ka ette ei pööraks, vast siis täielikult ignoreerida ja hoida ennast võimalikult positiivses vormis.