Täna sattusin kogemata ühele infole, mis ei olnud minule mõeldud…Aga kus oli juttu minust…
Selle info oli kirja pannud üks inimene, kes on mulle olude sunnil suht lähedane…Aastaid oli mul probleeme selle inimesega suhelda, sest tema teatud teod ei olnud mulle eetiliselt aktsepteeritavad. No ja lisaks, mulle tundub, et ta oli ja on mu peale lihtsalt ja labaselt ka kade. Kunagi on ta tunnistanud, et ta isegi vihkab mind. Aga see selleks.
Mõni aeg tagasi sai neid omavahelisi suhteid taas silutud ja mingisugune suhtlus meil omavahel taastus. Tema poolt eriti mesimagusalt ja lipitsevalt ja mett moka peale määrivalt. Kohati lausa ilaselt, minu jaoks. Aga see selleks, talusin seda lihtsalt hea läbisaamise nimel, sest minul tegelikult selle inimese suhtes mingit viha ei ole ja riielda ei taha. Võtan teda nii, nagu ta on. Stiile on ju erinevaid. Ja nüüd olen püüdnud teda aidata, kui saan ja oskan ning nõu anda, kui küsitakse või kui jutuks tuleb.
Aga see info, mille otsa täna hommikul sattusin, paljastas, et see lipitsev nägu oligi mask – tegelikult arvab ta ikka sama sitasti minust kui kogu aeg, lihtsalt mängib kahepalgelise Joonase mängu. Ja selle abi eest, mis talle on antud, on jällegi tänuks vaid mõnitamine, tegelikult see abi polegi tähtis ja tänamine ammugi mitte, minu jaoks…, aga imestama paneb, milline on inimese viha, et isegi see, kui sa talle midagi head teed, ajab teda veel vihasemaks – abi aga võetakse ilma süümekateta vastu… Ja nüüd tuleb välja, et ka need minu nõuanded on mõnitamise objektiks… No kurat, oli mul vaja üldse nendesse asjadesse süveneda ja kaasa mõelda ja oma energiat raisata, kui sellesse halvustavalt suhtutakse…Lihtsalt üritasin omalt poolt teise aktuaalsetele probleemidele kaasa elada – suht lähedased inimesed ikka, ja kuna suhtlus mingil tasandil toimib, siis…
Ja muidugi üks asi veel, mis mind eriti solvas. Selles juhuslikult minu kätte sattunud infos oli kommentaar ka minu lapse kohta ja minu suhte kohta oma lapsega – kusjuures näo ees see sama inimene teeb alati nii mesimagusat, lausa vedelalt sõbralikku nägu ja juttu. Nüüd siis tean, mida ta ikkagi ja siiani tegelikult mõtleb…Hoolimata mesimagusast imalast maskist, mida välja näidatakse…
Kurb. Mõni inimene lihtsalt ongi selline inimese näoline sitt, loomult. Oma kadeduses ja ahnuses. Väikese inimese sitased sisinad. Sõna otses mõttes.
Ja minule tarkus – kes ikka korra on sinuga sigatsenud, ei see muutu…Ja hoia oma mokad maas, Kaja, pole vaja nõu anda. Ja inimesi toetada. Tänasest see muutub, mul muud ja parematki teha, kui oma pead selliste inimeste pärast vaevata, kes pärast mu üle irvitavad…Ja juhuslikke ettesattuvaid tekste ei tasu torkida…Võid liiga huvitavaid asju teada saada…
Karuema Päevaraamat 
Posted by Anonymous on veebruar 1, 2008 at 5:14 p.l.
Kaja, ma olen seda meelt, et silmakirjalikkus on inimese juures üks ebameeldivamaid iseloomujooni. Sulle jõudu sellest olukorrast ülesaamiseks!
Posted by Sleeping Beauty on jaanuar 23, 2008 at 4:47 e.l.
Kahju et sinuga nii juhtus. MInu jaoks on elu liiga lyhike , et oma energiat kulutada kellegi meele jargi olemisega/pugemisega/ lipitsemisega jne. Kui mulle ikka miski ei meeldi annan teada… ja nii olen ma olnud kogu aeg. Sellest on aga mul tekkinud emaga lahksuhted, kuna tema arvates peaks koikide vastu mesimagu ja “hya” olema…
Posted by Leelo M. Umbsaar on jaanuar 21, 2008 at 9:45 p.l.
p.p.s. ja ongi nii: “This feed no longer exists.”
aitäh uue aadressi eest!
Posted by Kaja on jaanuar 21, 2008 at 11:47 e.l.
su kommentaarides, Leelo, on ohtralt mötlemisainet, aga ka lohutust, tänud.
Posted by Leelo M. Umbsaar on jaanuar 21, 2008 at 11:43 e.l.
p.s. ja veel üksmõte siia juurde.
saatsin selle ka nimetet USA tudengile, kes võttis asja nii tõsiselt, et tahab ülikoolivälist skandaali.
* * *
“Mrs. Barry,
you must acquire the trick of ignoring those who do not like you.
In my experience, those who do not like you fall into two categories: The stupid and the envious.
The stupid will like you in five years time.
The envious, never.”
The Libertine
Posted by Leelo M. Umbsaar on jaanuar 21, 2008 at 8:54 e.l.
armas Kaja,
ehk hakkab Sulle ka kohale jõudma, mida meie, välismaalased, hiina kultuuriruumis tunneme.. kuigi võrdlus pole ehk päris kohane..
hiinlased veavad alati näole pinguldatud naeratuse ja noogutavad kummarduse saatel, ent ei räägi kunagi, mida nad tegelikult meist mõtlevad.
see pole lihtsalt kombeks.
vahel on aga meilgi sõnumitoojaid.. meie ülikoolis lahvatas hiljuti konflikt ühe ameerika tudengi ja ülikooli töötaja vahel. tudeng käis sageli uurimas, miks tema stippi pole veel otsustatud, ent sai lõpuks vastuseks, et ärgu enam siia tulgu, kuna ta on lihtsalt tüütu isik.. ja stippi talle ka ei antud.
muidu aga kiidetakse pea igas loengus Ameerikat ning tema välispoliitilist toetust Taivanile.
vaat siis hiina näosäilitamise kunsti!