Nojah, eks ma nüüd siin natuke liialdan, et oli ikka ka muid kehakatteid, aga üliselt hakkas silma, et nii Monacos, kui mujal Euroopa lõunarannikul, kus Vahemereäärne enesenäitamise promenaad oli, ikka ja valdavalt naaritsad ja sooblid naiste seljas domineerisid…Ausalt öelda, ei saand ma oma väikese karuajuga sellest sotti, miks peab ringi liikuma nagu kubujuss Moskva liuväljalt, kui väljas on 15 kraadi sooja…Aga nojah…
Pildistada neid moemutte oli natuke raske, sest no nii häbematu ma veel pole, et kaamera huvitavale inimobjektile otse näkku keeran…Seega, pildid on tulnd sellised nagu nad on, salaja klõpsatud, aga mo meelest on need kõnekad, ja panen nad siia ikka üles, äkki eesti peenemad rouvad ka saavad innustust suvel 15 kraadises soojas kasukatega käima hakata…(mu reisikaasaelaja arvas aga, et eks nad kannavad kasukaid seepärast, et nad ka tahavad talve mängida…mis minu arust oli liiga sõbralik järeldus, sest asi on tõenäoliselt ikka ja ainult eputamises, minu arvates…).jpg)
See punases mummi köitis mu tähelepanu päris pikalt ja tema pildile saamiseks oli vaja mitu tiiru ümber kvartali autoga ajada – polnd sobivat rakurssi selle suure stiili tabamiseks. Lõpuks kobis ikka mingi odavate pükstega jobu kaadrisse ette, aga jah – daam oli üle linna daam ja tõesti välja viimistletud ja oma elemendis, koos söbrannaga pruunis….jpg)
No ja sellele pildile jäi vaid kaks pruuni kallihinnalist kasukat, ja nende vahele üks noor turistihakatis… Aga üldiselt oli neid pruune karusnahkseid daame üle ühe inimese…Kohati tõesti mõjus massina…See oli see koht, kus ma oma Saaremaalt ostetud mantliga oleks kah eputada tahtnud.
Aga reisisoovitusena, et kui Monacosse lähete, siis võtke ikka kasukas kaasa, mudu mõjute halli varesena:).jpg)
Ja lõpetuseks – stiilne eesti mutt Monaco kaktuste taustal, pole elul viga miskit, ei pea olema vaid brändi rüütatud, muud moodi saab ka:)
7 jaan.
Karuema Päevaraamat 
Posted by lauapealne07 on jaanuar 9, 2008 at 3:03 p.l.
Maailm ja mood on imelised asjad. Mind haaras samuti hämmastus selle aastavahetuse paiku, aga Ameerikas. Nimelt juba Seattle lennujaamas oli näha saapaid, mida mina veel Euroopas pole täheldanud: nagu viltsussid, aga säärega, laia sirge säärega (kuid ma pole ka kuu aega siin Rootsis poodides käinud, äkki on siiagi jöudnud?). Seal oli sama ilm, mis siin, seega viltsaabas soojendaja möttes enam-vähem arusaadav. Aga möned tyybid olid ka pölvpykstes ja plätudes. Sellele leidsin lahenduse, et need on ilmselt transiitreisijad löunaosariikidest. Aga Portlandis sama kylma ilmaga (paar plusskraadi)käisid möned ikkagi shortsides ja plätudes – tänaval, kohvikus jne. Enamus siiski tossudes ja siis jälle need tuttavad vilt?saapad. Seinast seina.
Ning yllatus-yllatus: edasi reisides, enam-vähem meie kylma suve (ca 16 C)kraadiga Los Angeleses ja selle ymbruses – ikka needsamused viltsaapad…Need olid myygil ka poodides, nii lastele kui ka suurtele, kaunistustega ja ilma, hinnaskaalas $50- ja palju yle selle, olenavalt materjalist. Niisiis mood!
Kasukaid seevastu Ameerikas ei näinud mitte kellelgi. Aga polnud ka meil levinud kitsaid tuub-jeanse ja tuunikaid retuusidega. Pyksid (jeansid) olid peaaegu eranditult kyllalt vaba joonega, alt laienevad ja katsid kindlasti kontsad. Väga yksikud kitsapyksilised olid silmnähtavalt ka muus osas erilised tyybid. Nagu mina :), sest mul olid veel kontsaga saapad, milliseid polnud seal MITTE KELLELGI, kusjuures need olid kauboisaapa tyypi jalavarjud, äsja novembris Wedinsist ostetud ja oleks nagu pidanud sinna maale sobima. Häda oli ka nende saabastega piiriyletustel(ka siseliinidel), kus nad ei tahtnud peale lennukisistumisi kuidagi jalast enam ära tulla – (USA-s tuleb ju saapadki koos kotiga masinast läbi lasta ja sokkides kontrollvärav läbida). Tagasitulekuks ostsin kummiga kerged tossud, et oleks vähem vaeva ärakiskumisega :).
Posted by karmen on jaanuar 9, 2008 at 10:48 e.l.
Ega siin Eestiski keegi reaalsest kraadist tihti hooli – minu melest riietatakse end tihti hoopis vastavalt kalendrikuupäevale. Kevadel nt mais – juunis õues ca 10 kraadi (selline kehv suusailm), aga inimesed puha paljad ning sügisel kantakse sama kraadi juures sulejopet.
See kasukakandmismood on seal ju kogu aeg olnud – loom tahab tuulutamist, muidu tuleb koi sisse. Punasel daamil on kena Hermesí käekott, ega sellest isegi ära ei ütleks.
Ootan aga edasi mõnusaid reisikirjeldusi!
Posted by Larko on jaanuar 7, 2008 at 8:12 p.l.
Mulle tundub, et selles talve mängimise teoorias on siiski mõtetera sees. Nimelt rääkis mulle juba aastaid tagasi üks Rootsi sõber, kes Argentiinas sealse talve ajal juunikuus käis, et vaatamata 20-kraadilisele soojale kandsid kohalikud kasukaid ja et ta ise põlvepükstes käis, vaadati teda kui jääkaru. Talvel ju sellises riides ei käi, mis siis et ilm sama soe kui kodus heal juhul suurel suvel.