Karuema Päevaraamat Üksinda omade seas

Ja nüüd ongi nii läinud, et peale seda, kui Prantsusmaal üliodavas B&B hotellis korraks WiFi-sse sain, pole olnud võimalust Interneti kaudu reisist raporteerida, muudest netitegemistest (maksud, uudised jne) rääkimata. Miks? Lihtsalt. Lõuna Euroopas ei ole Internet inimesi veel hulluks ajanud. Interneti otsa niisama lihtsalt ei komista ja kui sa vahel tema otsa ka satud, siis ta lihtsalt ei tööta (nagu näiteks Nizza neljatärni hotellis)…
Inimesed suhtlevad omavahel, lives(laivis), tunnevad rõõmu üksteisest ja koosolemisest – ei üheski Lõuna Prantsusmaa külakeses/linnakeses ei kohanud kohvikutes läpakatega tähtsa ja tegusa olemisega inimesi, rääkimata sellest, et inimesed mobiilidega kogu aeg muliseks vöi mis veel hullem – mobiili kaudu uudiseid loeksid samal ajal kui kauni või armsa kaaslasega restoranis istuvad (mis muideks hakkas silma eile õhtul Rootsi laeva restoranis – ilusad eesti poisid ilusate eesti tüdrukutega – tüdrukud igavleval pilgul ringi vahtimas, samal ajal kui kutid hoolega mobiilidest uudiseid loevad…).
Ei põdenud minagi – olin rõõmsalt ilma blogimata ja internetis surfamata, ja tundsin rõõmu teadmisest, et arvuti/interneti sõltuvusest saab üsna kergesti lahti… ja ilma igasuguste süümekateta võin nautida elu ka ilma uudiste ja muu mürata.
Ainus probleem on nüüd see, et kuidas need reisimuljed kõik ära blogida – sest neid ikka oli…Aga eks tasapisi poetan palakesi märksõna alla Vanakeste Road Trip 2007…