Seda vaikimisi eeldust, et inimesed on ausad, olen siin Soomes väga sageli kohanud. Esimest korda puutusin selle suhtumisega kokku ülikoolis ja see oli üsna shokeeriv kogemus. Nimelt on meil osakonnas teisel korrusel tuba, kust saab vabalt võtta kirjutustarbeid – vihikuid, pliiatseid, ümbrikke, jne.
Nii palju kui sul vaja, ja millal soovid. Kõikide töötajate võtmed avavad selle lao ukse. Laos laua peal on vihik ja pliiats. Kui oled oma vajaliku kraami välja valinud, paned selle kenasti vihikusse kirja, ja nii see süsteem toimib. Ja kontoritarvetele tehtavad kulud on normaalsed, ei mingit sellist asja, et kõikide ülikooli töötajate lapsed ülikoolist palga lisaks võetud vihikutesse kirjutaks…
Noh ja siis on meie majas all korrusel selline tuba, kuhu saad oma trenni riided jätta, ja kuivama panna. Ja pole kuulda olnd, et
kellelgi sealt midagi kaduma oleks läind. Samuti on pesukuivatustoaga. Ning lisaks kõigele muule, saab meil siin ka veel õues pesu kuivatada, suurelamute rajoonis, ja pesu ei kao mitte kuskile nööri pealt.
.jpg)
Kõige elegantsem minu arust aga on Maksuameti suhtumine. Siin on nimelt selline seadus, et eraisikuna osa oma kuludest saad lisada tuludeklaratsiooni – selline kombinatsioon Eesti FIEdest ja eraisikutest. Ja siis pead sa oma kulud kõik kenasti üles märkima. Aga piisab sellest, et võtad puhta paberilehe, kirjutad sinna peale üles kõik oma kulud ja ka selle, millega seoses sul need kulud on tehtud. Ja siis saadki raha tagasi. Noh päris deklaratsioon on ka, aga sinna mahub vähe kirjutama.
Mina panin sel aastal igasuguseid kulutusi kirja, ja kõik, mis olid minu põhitööga ja erialaga seotud asjad, kuid mille eest olin maksnud ise, ja millest olin kenasti ausalt sellel ruudulisel vihikulehel kirjutanud, läksid ka arvesse. Selline kena tunne on. Eestis pole ka viga, ikka üsna hea ja mugav on Internetis deklaratsiooni täita, aga kontrollitakse Eestis rohkem, ja sellist kahtlustamist, et jääärskuu ikka petad, on oluliselt enam..jpg)
.jpg)
.jpg)
Kunagi mu ema ütles sedasi, et kui last kasvatades talle pidevalt sisendad, et ära ole paha laps, või oi küll sa oled paha laps, siis lõpuks laps hakkabki pahaks. Et sellisel sisendusel on väga suur jõud. Kui lapsi kasvatades nende eksimuste puhul näiteks natuke positiivsemalt, ilma halvaks tembeldamata olukorda analüüsida, äkki siis kasvaksidki tulevikus paremad inimesed neist lastest? Samuti selle vaikimisi ebaausaks tunnistamisega…Et kui me suhtuksime Eestis inimestesse, et nad on enamus ausad ja head, ja ei peta ja ei valeta, kas me saaksime siis väga kõvasti petta?
(Juttu kirjutades mõtlesin ka Leelo probleemile tolliga… ja fotodel on tänane pealelõuna Jyväskyläs – algul piilus päikest ja oli päris valge päeva moodi – väikese paadisilla pilt, aga siis läks uduseks, ja hakkas sulatama, ja kõik oli sellises mõnusas ja müstilises sumus – suure silla pildid, ja muidugi oli keegi lumele hulgi jälgi jätnud – sommid tatsuvad aktiivselt ka lumest hoolimata )
Posted by Usku on november 20, 2007 at 2:29 p.l.
peab ütlema, et su blogikanded on muutunud kvaliteetsemaks 🙂 hea lugeda.
Posted by Kaja on november 20, 2007 at 10:14 e.l.
ei nsa joanmari ole yksi oma mõtlemisega, ma ka põhimõtteliselt arvan, et inimesed on head, ainult et neil on vahest nii poha tuju, ja nad ei oska sellega midagi peale hakata ja siis nad teevad pahasid asju.
aga sellised inimesed, nagu see sinu bussijuht, on vahvad. ma ytleks, et ta oli heast meelest purjus, ja nakatas sellega ka teisi. mõnus, selliste inimestega kohtumine on parim, mis päevas juhtuda võib 🙂
Posted by joanamari on november 20, 2007 at 10:08 e.l.
Kui täna hommikul bussi läksin ja pistsin pihutäie kahelisi bussijuhile pihku,
ei lugenud ta raha üle
vaid rõõmustas, et nüüd on tal peenraha.
Pistis nad niisama käpaga karpi puśeriti.
Sõit käis pulmalaulude saatel, kus laulis kord Orumets, kord Boris Lehtlaan ja Ivo Linna
Bussijuht lõi aga ise takti ja oli jube rõõmsa olekuga
Iga nurga peal ta peatas, igat inimest ta tundis ja tervitas
Minulegi ütles, kes ma bussile hilinesin, et ta tahtis juba ilma minuta ära sõita, ise mõnusalt muiates.Imestasin ta enesekindlust,sest pole ma üldse igapäevane sõitja
Kui sellest päevakeskuses rääkisin siis, kõik arvasid, et see mees oli kindlasti purjus ja kuidas ta raha ei lugenud, et inimesed on ju nii ebaausad
Juu se mees oli purjus, et tal ükskõik oli
Olin nördinud, tahtsin jagada oma vahvat kogemust ja teised kallasid oma musta maailma vaatega minu rõõmsa kogemuse üle kui solgiga
Ikka ja jälle põrkun ma kokku inimestega, kes ei usu, et inimesed on ilusad ja head.
Mina ikka tahan veel uskuda
Kas ma olen rumal?
Posted by Kaja on november 19, 2007 at 5:46 p.l.
jah, eks tõenäolislet erand kinnitab reeglit. Millegipärast ma arvan, et sellsied pahakratid ei ole kohalikud…noh meie ylikooli ees on selline jalgrataste ladu, ja pole kuulda olnd, et kaoksid…aga samas kes teab,millal asi ära keerab.
siin meie majas on silma hakand, et naabrivalve töötab maru hästi, et kui vähegi vööraid liigub, kohe fikseeritakse. ykskord oli isegi nii, et olid miskid venkud sattunud jalutama ja siis kiikusid meie maja juures ja ajasid valjusti juttu, ja kohalikud tulid neid ära ajama…kah väga soomlaslik kuidagi…inimesed on imelikud.
Posted by tiiauspaikka on november 19, 2007 at 4:06 p.l.
http://tiiauspaikka.blogspot.com/2007/07/ratta-vargus.html
ei pea ikka päris paikka, et kõik ausad ja head on. Töökultuur on siin jah, hoopis teine. Eestis elatas söögitädi oma pere ja seadki ära, koristaja viis koju pesuvahendid ja wc paberid jne. jne. Siis ei tule selliste asjade pealegi ,et töö omand on sinu pere omand.
Ja tuleumaksuga on ka nii ,et ikka kohe päris kõike ei võeta arvesse. Olgugi, et oled ilusast joonelisele või ruudulisele paberile kirja pannund. Näiteks minul oli alati LPRvametialase kirjandusega kana kitkuda, aga siin Hämes saan omad 620€ ilma tõestamata automaatselt. Niiet see oleneb ka väga palju linnast.