Just just…Täpselt niimoodi ma seda küsimust mötlesingi. Et kas Jöuluvanaga sobiks vetsus kakast peput pühkida…Täna ostsime Avega endale Jöuluvana piltidega vetsu paberit…
Aastaid tagasi, siis oli veel önnis nöuka-aeg, olime Kaarli kiriku kammerkooriga Saksamaal Hamburgis kontsertreisil. Ja see oli üldse minu esimene välisreis. Ja me elasime peredes ja 
veetsime seal meie jaoks tollal shokeerivalt suurepäraselt aega…
veetsime seal meie jaoks tollal shokeerivalt suurepäraselt aega…Sellelt reisilt aga on siiani meeles üks emotsioon…Läksime pererahvaga kohalikku supermarketisse, ja noh loomulikult see kauba küllus ja valik oli ennekuulmatu – sellist asja polnud keegi nöukogude liidus ju näind, et näiteks käte kreemi, Nivea oma, vöi siis et shampooni päris vabalt ja igaugust head poest saada on. Et muudkui mine ja osta…
Köige shokeerivam oli aga hoopis WC paberite valik. Kui meil oli nii, et umbes korra kuus said miskit karvast, kui järjekorras seisid, ja seda ka limiteeritult. Siis Hamburgis oli kaubamajas eraldi sektsioon vetsu paberile. Ja see paber oli disainitud… Minu lemmikuks tol reisil sai Miki Hiirtega vetsupaber…
Tegelikult ma mäletan, et mu hing nuttis sel hetkel. Ise endast oli nii hale…
Nüüd on Miki Hiirte, Jöulvanade ja lillede, liblikate ja lambakestega paberid köikjal…ja väärtused on muutunud…Pole tänapäeval enam probleemi Jöuluvana pildiga proosalisi toiminguid vetsus teha…
Karuema Päevaraamat 
Posted by Tiiu on november 18, 2007 at 3:10 p.l.
Ma küll pühin mõnuga, oma kallis p…. ju.
😉