Nii, nüüd on see käes. Jyväskylä tänavad on saavutanud oma tavalise libeduse, mis on iseloomulik siin vahel kuni märtsini välja. Soola ei panda. Liiva vahel natuke autotee tõusudele ja käänakutele laotatakse, kui väga libedaks kisub. Kõnniteedele pannakse graniidipuru.
Üldiselt on kõik harjunud harjutustega “lehm libedal jääl”. Ka autod. Täna pea kõikidel kaasliiklejatel sabad keerdusid mõnusasti, kui foori tagant minek oli, või väheke tõsisem keerak…Mul ka, natuke. Aga üldiselt on mul sel aastal autol tuttuued ja superhead talvepapud, poja valitud, ja need on tõesti sellised, et talve tunnet nagu polegi. Ja kuidagi seff on minna oma pisikese Fordi punniga rahulikult ilma vingerdamata jäisel teel foori alt, kui kõrval kallid mersud vänderdavad ja värisevad justkui mingid viletsad ja nõrgad…
Head kummid on siin Põhjamaal olulised. Kuid kohalikud on meistrid ja sõidavad ka viletsate kummidega. Õnnetusi on siin näha olnud tegelikult haruharva. Ja ilma soolata on talv ka linnas ilus ja puhas.
Libeduse vastu on jalakäijatele ka naeltallad müügis, ja viletsama liikumisega vanemad inimesed nendega edasi saavadki. Elu jätkub rõõmsasti ka talvekülma ja libedaga.
*Plekilehm – soomlaste hellitusnimi autole
Karuema Päevaraamat 
Posted by P6rgukiz on november 16, 2007 at 7:14 e.l.
Igal pool, kus ma midagi viimasel ajal loen, mainitakse ikka, et lumi ja lumi, kohati tundub, et lausa mägedena 🙂
Meil eile õhtul natuke tuiskas, paar mm vist sai maha 😉
Aga hommikul ärgates oli silmailu küll – öösel oli sadanud, kuid nii palju ikkagi ei ole, et keegi rookima peaks 🙂
Jyväskylä on meilt kiviga visata, ainult 186 km 😛 Nii, et saada aga siia ka seda paksu lund, kui tulema peaks :)))
Posted by Reede on november 16, 2007 at 12:44 e.l.
New Yorgis talvel miinuskraade väga tihti ei ole. Sellegipoolest hakkab keemia mahaloopimine juba miinus ühe kraadi juures. Arvatavasti vastutab iga majaomanik oma maja ees oleva kõnnitee ohutuse eest ja kui ohtralt valget puru on kõnniteele visatud, saan ma aru, et öösel või varahommikul on nö. külm olnud.
Aga kui juhtub lumi tulema, siis visatakse seda keemiat lumega võrdses koguses, nii et pärast on püksid põlvini valged (keemiast siis). Mingi keemia on siin ka elektrisinine. See sulatab lume ruttu veeks, mida autod lahkelt pritsivad. Nii et lund saab siin nautida ainult mõnel esimesel saju tunnil. Seega õnn, et meil nii harva (veebruaris 3-5 päeva) lund on 🙂
Tegelt natuke on kahju ka, et teda pole.