Häda ja õnnetuse korral soomlane palju ei räägi…Pigem elab omi tundeid sissepoole.
Tänase koolitragöödia mõjud aga on kummalised…Tulin just autot garaazhi viimast ja selle kahesaja meetri jooksul auto juurest koju jalutades kõnetas mind neli võõrast inimest (üks mees meie majast, siis üks vanamammi koeraga, üks abielupaar meie maja ukse juures ja garaazhiboksi naaber, keda nägin täna esimest korda)…ja kõik tahtsid rääkida sellest õudsast koolitulistamisest.
Kas soomlase valu sügavus tingib selle, kuipalju sest räägitakse?Tundub, et tänane valu on nii sügav, et sellest enam vaikides üle ei saa.
Kurb ja kole lugu.
7 nov.
Karuema Päevaraamat 
Posted by P6rgukiz on november 8, 2007 at 7:31 e.l.
Täiesti kohutav lugu.
Noormees võttis vist õppust mõnest Ameerika koolitragöödiast. Jube 😦